Njuike sisdollui

Mogao - báktelanjain

Jus muhtun báiki galgá sáhttit čállojuvvot máilmmi kulturárbelistui, de ferte dat deavdit ovtta guđa eavttuin. Mogao- báktelanjat devdet buot guhtta eavttu. Odne oaččui Gonagasbárra vejolašvuođa fitnat geahččamin dien earenoamáš báikki.

Golggotmánu 13. beaivi 2018

Gonagasbárra guossástallamin Mogao- báktelanjaid. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix

Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet leaba dál guossin Dunhuangas Gansu provinssas davvi - oarje Kinas. Dat gávpot lea boares kulturhistorjjálaš gávpot mii okte lei dehálaš bisánanbáiki Silkegeainnu gávppašeddjiide ja pilgrimaide. Das deaivvadedje nuorta ja oarjemátkkálaččaid impulssat. Dat ledje India, Eurohpá, Guovddáš-Asia, Iran ja Mongolia mátkkálaččat.

Gonagasbárra guossástallamin Mogao- báktelanjaid. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix


Oanehaš mátkki olggobealde gávpoga leat Mogao- báktelanjat. Das lea áiggiid čađa ollu buolvvat muŋkkat ja pilgrimat ráhkadan máilmmi stuorámus buddhismmalaš dáiddačoakkáldaga mas leat dáidá, skulptuvrrat ja arkitektuvra, sullii 1 000 jagi áigodagas, 300-logu rájes. Doppe leat suodjalan 492 báktelanja ja 1987:s biddjojuvvo diet báktelanjat UNESCO máilmmiárbelistui.

Gonagasbárra beasai oaidnit máŋga báktelanja odne, earet eará dan maid gohčodit «girjerájuslatnjan», gos leat gávdnat hui ollu teavsttaid mat leat čállojuvvon gaskal jagiid 600 ja 1200. Teavsttaid vuođul sáhttá ovddolaččat guorahallat kiinnálaš ja guovddáš-Asia historjjá.

Báktelatnja nummar 17, "girjerájuslatnja" lea seilejuvvon báktegámmir siskkobealde báktelanja nummar 16. Govva: Wu Jian 吴健, almmuhuvvo Dunhuang Academy geavahanlobiin.

Guoddevaš turisma

Sáttomeahcis leat Mogao- báktelanjat ceavzán sihke sáttostoarpmain ja garra dálkkiid siste badjel 1 500 jagi. Muhto dál lea boahtán ođđa hástalus: dađistaga lassáneaddji mátkkálaččat geat hálidit oaidnit ja návddašit dien báikki.

Turisma lea dehálaš ealáhus Dunhuangas, muhto lea dárbu gávdnat balánssa nu ahte nagoda seammás vára váldit daid stuora kultuvrralaš árvvuin mat leat diein báktelanjaid. Danin leat čađahuvvon ollu doaimmat maid ulbmil lea gozihit turistarávnnji ja oanidit geahččanáiggi báktelanjaid siste.

Mátkkálaččain lea diehttelas stuora beroštupmi beassat oaidnit Mogao - báktelanjaid. Stuorámus oassi mátkkálaččain leat kiinnálaččat. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix

Dunhuang Academy lea bidjan ollu návccaid báktelanjaid digitaliseremii, nu ahte šaddet olahanmuddui sihke kiinnálaš ja olles máilmmi olbmuide – sihke govvan, video ja virtual reality bokte neahtas.

Guossástallan loahpahuvvui lunššain pagodanas Yueyaquan lahka,mii lea mánnobeali hápmásaš sáivačáhci sáttováriid gaskkas olggobealde Dunhuang. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix

Viidáseappot Beijingii

Eske veaigin guđii Gonagasbárra Gansu-provinssa ja vulggiiga mátkkoštit viidáseappot oaivegávpogii, Beijingii. Doppe sávve kiinnálaš eiseválddiid ovddasteaddjit sudnuide almmolaš buresboahtima.

Kiinnálaš gudnigarde čuoččui ráidun go Gonagasbárra bođii Beijingii. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix

Mánnodat iđit joatká almmolaš prográmma ja sisdoallun lea buresbirgejumi ovddideapmi ja dálvefalástallan.

Báktelanjas nummar 96 lea 27 mehter allosaš Buddha skulptuvra, mii lea stuorimus olles Kinas. Govva: Wu Jian 吴健, almmuhuvvo Dunhuang Academy geavahanlobiin.
Gonagasbárra guossástallamin Mogao- báktelanjaid. Govva: Tom Hansen / hansenfoto.no
Gonagasbárra guossástallamin Mogao- báktelanjaid. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix
Báktelatnja 17. Gávdnojit badjel 2 000 málejuvvon skulptuvrrat Mogao- báktelanjain. Govva: Wu Jian 吴健, Dunhuang Academy geavahanlobiin
Gávdnojit badjel 45 000 njealjádasmehter viiddu muvrii málejuvvon govat ja 2 000 málejuvvon skulptuvrra Mogao- báktelanjain. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix
Gonagasbárra guossástallamin Mogao- báktelanjaid. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix
Okta máilmmi stuorámus buddhismmalaš dáiddašielain lea čihkkojuvvon Mogao- báktelanjaide. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix
Báktelatnja 23 lea čiŋahuvvon Lotus Sutra historjjáiguin. Govva: Wu Jian 吴健, almmuhuvvo Dunhuang Academy geavahanlobiin.
Báktelatnja 61. Govva: Wu Jian 吴健, almmuhuvvo Dunhuang Academy geavahanlobiin.
Gonagasbárra guossástallamin Mogao- báktelanjaid. Govva: Tom Hansen / hansenfoto.no
Mánnobealijávri ja čáppa visttit mat dan birra leat, leat sáttováriid gaskkas olggobealde Dunhuang gávpoga. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix

Kina 2018

Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet leigga stáhtaguossástallamis Kinas golggotmánu 11.- 19. beivviid, stuorámus norgga delegašuvnna njunušin mii goassege leamaš. Dás sáhtát govaiguin čuovvut dien mátkki.

Gonagas Harald ja Dronnet Sonja joavddaiga Dunhuang girdihámmanii duorastaga golggotmánu 11. beaivvi. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix
Dá álggahuvvo Gonagasbára nubbe stáhtaguossástallan Kinas. Govva: Heiko Junge / NTB Scanpix
Dunhuang birastahttet Gobi sáttomeahcit, ja dat stuora sáttovárit geasuhit ollu turisttaid. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix
Gonagasbárra guossin stuora beaivvášfápmorusttegis olggobealde Dunhuang. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix
Báikkálaš bellodatčálli, Zhan Shun Zhou, oahpistii Gonagasbára Gansu Dunhuang Solar Parkas. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix
Dunhuang beaivvášpárka lei Kina vuosttaš stuora beaivvášfápmorusttet dalle go dat rahppojuvvui 2010:s. Govva: Heiko Junge, NTB scanpix
Kina okto investerii badjel beali buot ođđa beaivvášfápmorusttegiin 2017:s. Govva: Heiko Junge, NTB scanpix
Gonagasbárra guossin stuora beaivvášfápmorusttegis olggobealde Dunhuang. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix

Čájeha 8 oktiibuot 79