Njuike sisdollui

Loahpaheaba fylkamátkki odne

Gonagaslaš Allavuođaguovttos Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa fitnaba Vegårshei ja Gjerstad suohkaniin fylkamátkki maŋemus beaivvi. Muhto gáddái soai gal manaiga Tvedestrandas eske iđđesbeaivvi.

Čakčamánu 2. beaivi 2010

Ollugat ledje boahtán dearvvahit Ruvdnaprinsabára go soai bođiiga gáddái Tvedestrandas, ja olbmot hálidedje vásihit sudno mátkkošteami viidáseappot Vegårshei suohkanii. Dan suohkanis bisánii Ruvdnaprinsabárra álggos liggenrusttetfitnodagas Vegårshei Bioenergi.

Bioenergiija ja muorramosaihkka

Vegårshei Bioenergi jođiha lávdaduvvon liggenrusttega mii geavaha biologalaš boaldámuša nugo bárkku, smáhkuid ja feara makkár vuovdebázahusaid energiijan. Stivrajođiheaddji Åsulv Løvland muitalii ja čájehii Ruvdnaprinsii ja Ruvdnaprinsessii rusttega. Son muitalii maid Ruvdnaprinsabárrii movt vuovdedoallu, kultureatnamat ja energiija mii lea buorre birrasii ovttasdoibmet.

Dan maŋŋá vácciiga Ruvdnaprinsa Haakon ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit viidáseappot Masis Design AS fitnodahkii. Dat fitnodat ráhkada dáiddaparkeahtaid ja eará čáppa dujiid muorra-mosaihkain. Beaivválaš jođiheaddji Hovhannes Bayadjan čájehii bargobáikki ja čilgii makkár earenoamáš teknihka diein bargguin geavahit. Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa oaččuiga iežaska muorra-mosaihkka monográmma skeaŋkan.

Bayadjan bearaš lea eret Armenias, ja Ruvdnaprinsabárrii muitaledje maid ealáhusdoaimmaid ja searvadahttima birra. Vegårshei lea máŋgga dáfus ovddabealde earáid dán suorggis, dan deattuhii maid Ruvdnaprinseassa sártnistis maid doalai maŋŋelaš.

ÁlbmotfeastaVegårsheihállas

Kvártta badjel guoktenuppelogis bođii Ruvdnaprinsabárra amfiai, gos lágiduvvui álbmotfeasta. Doppe lei sihke musihkka ja suohttasat. Ruvdnaprinseassa Mette-Marit doalai sáhkavuoru dán lágideami oktavuođas, mas son namuhii earet eará iežaska guossástallama bioenergiija rusttegis.

- Lea oppa earenoamáš oaidnit ahte juoga nu álkis ávnnas go smáhkku sáhttá adnot dan láhkái ahte das leat ná buorit birasváikkuhusat: Báikkálaš luondduávdnasiid geavaheapmi, ealáhusovddideapmi, stuora visttiid liggen dakkár boaldámušain mii ii billis birrasa ja ahte seammás doalaha eatnamiid nu ahte eai vuovdiluva buot.

Das vulggiiga soai viidáseappot Gjerstadii ja Holmen gárdimii, gos sudnuide guossohedje báikkálaš biepmuid lunšan.

Gjerstad Omsorgssenter

Ruvdnaprinsabárra lea dál Gjerstad Omsorgssenteris guossin. Mii buktit eanet dieđuid mátkkis maŋŋelgaskabeaivvi.

Ruvdnaprinsa Haakon ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit Tvedestrandas (Govva: Gorm Kallestad / Scanpix)
Ruvdnaprinseassa boahtá Tvedestrandii (Govva: Gorm Kallestad / Scanpix)
Ruvdnaprinsa Haakon ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit Tvedestrandas (Govva: Gorm Kallestad / Scanpix)
Ruvdnaprinsabárra Vegårsheias (Govva: Gorm Kallestad / Scanpix)
Trym (5) Vegårsheias lei veaháš balus go galggai addit Ruvdnaprinsabárrii liđiid (Govva: Gorm Kallestad / Scanpix)
Ruvdnaprinsabárra ovdošii go oinniiga makkár teknihka geavahit go Masis Design AS ráhkada earenoamáš parkeahtaid (Govva: Gorm Kallestad / Scanpix)
Masis Design ráhkadii earenoamáš skeaŋkka: Ruvdnaprinsabára monográmma muorramosaihkas (Govva: Gorm Kallestad / Scanpix)
Ruvdnaprinsabárra Vegårshei Bioenergi guossis (Govva: Gorm Kallestad / Scanpix)
Ruvdnaprinseassa Gjerstad omsorgsenteris (Govva: Gorm Kallestad / Scanpix)
Ruvdnaprinsa Haakon rabai Abel nuoraidskuvlla Gjerstadas (Govva: Gorm Kallestad / Scanpix)