Gonagaslaš dállodoallu

Ossodat doaimmaha Šloahta ja Ruvdnaprinsabára ruovttu, Skauguma, beaivválaš jođiheami – ja dasa lassin maiddái eará gonagaslaš gárdimiin go fal Gonagasbearaš orru doppe. Dállodoalu bargit leat veahkkin guossoheamis maiddái Gonagasskiippas.

Dállodoallu veahkeha Gonagasbearraša go mátkkošta Norggas  ja olgoriikkas, ja ossodagas lea ovddasvástádus smávva ja stuora doaluin maid Gonagasbárra dahje Ruvdnaprinsabárra lágida. Ossodat veahkeha maid Prinseassa Astrida, Ferner roavvá, virggálaš bargguid oktavuođas.

Dállodoallu lea juogaduvvon sekšuvnnaide Gievkkan, Hoavvameasttir ja Viessoekonoma. Gonagasbára priváhta bargoveahka ja Skauguma bargoveahka gullet maid Dállodollui.

Hoavvameasttirsekšuvdna

Hoavvameasttirsekšuvnna ovddasvástádus lea biepmu guossoheapmi vuostáiváldimiin, lunššain ja gaskabeivviin juogo Šloahtas, Skaugumas dahje eará gonagaslaš opmodagain. Hoavvameasttirsekšuvnnas leat maid servicedoaimmat gonagaslaš kantuvrrain, čoahkkimiin ja audienssain. Sekšuvnna ovddasvástádussii gullá maid Šloahta viidnegeallir ja Šloahta silbadávvirat mat geavahuvvojit. Ossodagas lea maiddái Majestehta Gonagasa kámmárbálvalus-ovddavástádus.

Hoavvameasttirsekšuvnnas lea ovddasvástádus guossoheapmái go leat stuorát ja smávit doalut. Govven: Heiko Junge / NTB scanpix

Viessoekonomasekšuvdna

Viessoekonomasekšuvnna váldobargu lea doalahit ortnegis Gonagaslaš  opmodagaid. Sekšuvnnas lea buhtisteapmi ja bassan viiddis bargun ja opmodagain leat olu dološ, divrras dávvirat mat gáibidit erenoamáš gelbbolašvuođa antikváralaš buhtisteapmái ja áimmahuššamii.

Šloahtas leat sierra bivttasbassanlanjat. Doppe basset, rullejit ja liktejit sihke biktasiid, servieahtaid, seaŋgagávnniid olggožiid, uniforpmaid ja gállábeavdeliinniid. Govven: Mona Nordøy

Sekšuvnna bargun lea veahkehit ráhkkanahttit ja čađahit smávit ja stuorát lágidemiid, ja doaimmahit čorgenbarggu lágidemiid maŋŋil – dat sáhttá leat unnimus čoahkkimiid rájes gitta gállámállásiidda ja stáhtaguossástallamiidda. De veahkeha sekšuvdna ordnet seaŋggaid, lágidit ja čiŋahit bevddiid ja čuožžut bivttaslanjas.

Sekšuvnnas barget lieđđečiŋaheaddjit  geaid bargun lea  plánet ja ráhkadit lieđđečiŋaid bevddiide ja sálaide sierralágan doaluin. Sin ovddasvástádus lea maid liđiiguin čiŋahit gonagaslaš opmodagaid obbalaččat.

Gievkkansekšuvdna

Gievkkansekšuvnna ovddasvástádus lea ráhkadit biepmuid Gonagasbára ja Ruvdnaprinsabára almmolaš ja priváhta doaimmaid oktavuođas. Lea maid Gievkkana ovddasvástádus jođihit Šloahta kantiinna ja válbmet dan maid guossoha čoahkkinlanjain.

Šloahta gievkkan dáhttu deattuhit norgalaš borramušárbevieruid ja ávkkástallat báikkálaš borramušávdnasiid, ja nu geavahit ge earret eará šattuid maid leat gilván Bygdø gonagasgárddis. Kvaliteahta, dearvvašvuohta ja innovašuvdna galget leat buvttadeami dovdomearkkat.

 Gievkkansekšuvnnas lea ovddasvástádus buot biebmobuvttadeapmái Gonagaslaš hoavas. Govven: Mona Nordøy

Stuorát doaluin, nugo gállámállásiin gos leat gitta 225 olbmo beavddis, geavahuvvo olggobeale liigeveahkki. Muhtun dáhpáhusain geavahuvvo báikkálaš bargoveahka, nu go gonagasvisttiin Jørstadas ja Sikkilsdalenis. Oahppi borramušráhkadeamis lea maid čadnon sekšuvdnii.

Gonagasbára ja Ruvdnaprinsabára priváhta bargoveagat

Priváhta bargit leat veahkkin ordnemin virggálaš ja priváhta dárbbuid ja bargguid. Dasa gullá priváhta visttiid fuolaheapmi, prográmma koordineren, čállingottebálvalusat, kámmárbálvalus, goarrun ja gárvvuid ovddasvástádus.  

Gonagaslaš dállodoalu jođiha Lars Christian Krog.