Vega máilmmiárbi
UNESCO čanai 2004:s Vega máilmmiárbestáhtusii. Odne lei Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa doppe rahpamin ođđa Vegasullui Máilmmiárbeguovddáža/ Vegaøyan Verdensarvsenter- mii lea vuosttaš diekkár autoriserejuvvon guovddáš Norggas .
Geassemánu 14. beaivi 2019
Ruvdnaprinsa Haakon bođii Vega Guolástushámmanii Gonagasskiippain Norge. Doppe vuostáiválde sulluid ássit su musihkain. Njunnošis leigga sátnejođiheaddji Andre Møller ja fylkkamánni Tom Cato Karlsen.
Earenoamáš árbevierru
UNESCO vuođuštusas dasa manne Vega galgá šaddat oassin máilmmi kultuvra -ja luondduárbái daddjojuvvo:
”Vegasullot čájehit mot guolásteaddjit ja eanadoallit leat maŋemus 1500 jagi doalahan nanu guoddevaš eallinvuogi buolvvas bulvii - dakkár guovllus Poláragierddu lahka gos dávjá leat garra dálkkit. Ja vuođđun ealáhussii leamaš hávdalottiid biebman, mii lea oba earenoamáš árbevierru. Dát stáhtus lea maid gudnin nissonolbmuide, dan ovddas maid sii barget hávdauvjjaid proseassain.”
Lea dát earenoamáš hávdaloddeárbevierru, loddefávttat ja birrasa kultureanadagat mat dál gudnijahttojuvvojit sierra máilmmiárbeguovddážiin. Doppe besset olbmot fitnat geahččamin makkár luonddu-ja kulturárbbit Vegas leat.
Rahpanseremoniija
Ruvdnaprinsa rabai guovddáža almmolaččat odne. Guldaleddjiid searvvis lei maid girječálli Roy Jacobsen, gii lea govvidan Helgelándda riddoguovlluid eallima ja eatnamiid iežas klassihkkáris, De usynlige. Ruvdnaprinsa Haakon logai oasáža su girjjis iežas sártnis, ja čájehii dainna mot dat ođđa guovddáš oainnusindahká kulturárbbi olles máilbmái:
- Vegasulluid Máilmmiárbi/Vegaøyan Verdensarv lea riddoássiide ja guolásteaddji boanddaid eallimii gudnin. Nissonolbmot ledje boanddat ja loddefávttat, ja dievddut jođihedje guolásteami. Dat lea gudni sidjiide geat eai oidnon. Muhto geat eai šat leat oaidnemeahttumat. Danin go Máilmmiárbeguovddáš bidjá árvvu sidjiide, ja buktá sin eallima oidnosii. Midjiide, ja olles máilbmái.
Ruvdnaprinsa lei maid fárus ceggemin áigeboksa, mii lea láseskábe siste. Dan siste leat dearvuođat iešguđetlágan olbmuin geat leat bovdejuvvon muitalit makkár sávaldagat sis leat boahtteáigái. Jurdda lea ahte sávaldagat galget leat dien láseskábe siste 50 jagi, ovdal go váldojuvvo olggos ja lohkkojuvvojit.
Deaivvadii loddefávttaiguin
Maŋŋil rahpandilálašvuođa beasai Ruvdnaprinsa Haakon geahčadit čájáhusa, ja sus lei maid miellagiddevaš ságastallan muhtun dan sullo loddefávttaiguin. Sin bearrašat leat máŋggaid buolvvaid čađa ássan dáin sulluin, huksen ássanbáikkiid ja besiid lottiide ja suodjalan daid monnenáiggi. Giitun ássanbáikki ovddas guđđe hávdalottit litna uvjjaid main olbmot besse ráhkadit earenoamáš litna uvjagokčasiid.
Loddefávttat doalahit hávdaloddeárbevieru odne maid, ja sii čájehedje Ruvdnaprinsii mot sii uvjjaid buhtistit ja ráidnejit uvjasilliin.
Hui várddus
Vegas beassá maid muosáhit ovddolaš luondduvásáhusaid. Ruvdnaprinsa Haakon beasai fitnat Sundsvoll báikkis, gos geassemánu 8.beaivvi rahpe ođđa Via ferrata, Ravnfloget guvlui. Guossit besse oaidnit mot Vegatráhppa čuovvu várrenjoaiddu bajás guvlui, ja sii besse maid vásihit man várddus doppe lea – Søla sullo guvlui ja viidát máilmmiárbeguovllus.
