Njuike sisdollui

Stáhtaguossástallan Lulli-Afrihkkás

Odne álggaheigga Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet golmmabeaivásaš stáhtaguossástallama Lulli-Afrihkkás. Gonagasbárra mátkkošta njunnošis sáttagottis mas leat mielde norgga jođiheddjiid, kultuvrra ja ealáhusaid ovddasteaddjit.

Skábmamánu 23. beaivi 2009

Presideanta Jacob Zuma ja roavvá Zuma sávaiga Gonagassii ja Dronnegii buresboahtima allaáiggalaš buresboahtinseremoniijain Union Buildings nammasaš báikkis. Dán báikkis leat ráđđehusa ja Presideantta kántuvrrat, ja dakko birrasis lea viiddis sadji gos leat ollu muitomearkkat. Dáppe lágiduvvo maid ođđa presideanttaid virgáibidjanseremoniija.

Buresboahtinseremoniija maŋŋá beasai Gonagasbárra ságastallat Presideantabárain, ja Norgga ja Lulli-Afrihkká sáttagottit lágidedje maid oktasaš čoahkkimiid. Maŋŋelaš seamma beaivvi čoahkkimastii Gonagasbárra várrepresideanttain Kgalema Motlanthe.

Rabai olgoritpolitihkalaš seminára

Dan maŋŋá rabai Gonagas Harald almmolaččat seminára ”States in Fragile Environments” Pretoria universitehtas. Okta váldoságastalliin dán semináras lei olgoritministtar Jonas Gahr Støre. Son čalmmustahtii dan makkár hástalusat rašes stáhtat leat ráfi ja sihkarvuođa ovddidanbargguin Afriikkas. Guovddážis beaivvi prográmmas ledje hástalusat mat gusket huksemii ja vearjjuid geahpedeapmái – ja de earenoamážit antipersonellmiinnat ja klasevearjjut. Rahpansártnistis deattuhii Gonagas Harald earet eará Norgga ja Lulli-Afrihkká buori ovttasbarggu áššiin mat gusket antipersonellmiinnaid gieldimii:

- With the strong political support of our respective governments and the efforts of dedicated individuals, both countries contributed significantly to achieving this important treaty. Today this successful cooperation is being further developed in a closely linked process, working towards an international ban on cluster munitions. They are another form of silent and indiscriminate killers that affect civilians in particular.

Oahpisteapmi Freedom Parkas

Freedom Park – Friddjavuođapárka – lea alážis Pretoria gávpogis. Párka huksejuvvui dainna áigumušain ahte symbolalaččat soabadit ovdalaš riidduin, ja dat rahppui 2007:s. Párka geahččala muitalit Lulli-Afrihkká olbmuid historjjá visuálalaččat ja aktiivvalaččat.

Oahpisteaddjit čájehedje Gonagas Haraldii ja Dronnet Sonjai dán párkka, ja soai beasaiga maid deaivvadit the Field Band Foundation. Dán lihtu ulbmil lea addit nuoraide vejolašvuođa ovddidit iežaset návccaid musihkain ja dánsumiin, ja lihtus leamaš ovttasdoaibma Norges musikkorpsforbunddain juo 2001 rájes. Lonohallanprográmmain Bands Crossing Borders leat Lulli-Afrihkká korpsamiellahtut studeren ja bargan ovtta jagi Norggas, ja norgalaččat leat leamaš ovtta jagi oahpahusas Lulli-Afrihkkás.

Almmolaš baŋkeahtta

Eahkes leaba Gonagas ja Dronnet Presideanta Zuma ja roavvá Zumas guossit almmolaš baŋkeahtas mii lágiduvvo Presidential Guest House.

Stáhtaguossástallan Mátta-Afrihkás álggahuvvui allaáiggalaš buresboahtinseremoniijain Pretorias (Govven: Lise Åserud, Scanpix).
Gardene inspekšuvdna lei oassin buresboahtinseremoniijas (Govven: Lise Åserud, Scanpix).
Dronnet Sonja vuostáiváldin dilálašvuođas (Govven: Lise Åserud, Scanpix)
Maŋŋel buresboahtinseremoniija beasaiga Gonagas Harald ja Dronnet Sonja deaivvadit ja ságastallat Presideanttain Jacob Zuma ja su roavváin Zuma (Govven: Lise Åserud, Scanpix)
Gonagas Harald ja Presideanta Jacob Zuma maŋŋá ságastallamiid Pretorias (Govven: Ziphozonke Lushaba / Reuters)
Gonagas ja Dronnet olgoritministariin Jonas Gahr Støre ja várrepresideanttain Kgalema Motlanthe Pretorias (Govven: Lise Åserud / Scanpix)
Dronnet townshipen Alexandra lunttaiguin (Govven: Lise Åserud / Scanpix)
Kgotlelelo Sikti (9) townshipen Alexandras movttiidahtii dánssain Freedom parkas (Govven: Lise Åserud / Scanpix)
Dronnet Sonja ja presideantaroavvá Ntuli Zuma boahtiba the Presidential Guest House baŋkehttii Pretorias (Govven: Lise Åserud / Scanpix)