Nobel ráfibálkkašupmi 2022
Lávvordaga vuostáiválde olmmošvuoigatvuođaáŋgirušši Ales Bialiatski Belarusas eret, Ruošša organisašuvdna Memorial ja siviila vuoigatvuođaid guovddáš Ukrainas Nobel Ráfilbálkkašumi 2022. Gonagasbárra ja Ruvdnaprinsabárra čuvvo bálkkašumi allaáiggálaš geigejumi Oslo ráđđeviesus.
Juovlamánu 10. beaivi 2022

Okta eaŋkilolmmoš ja guokte organisašuvnna mat ovddastit siviila servodaga sin ruovtturiikain, juogadit dán jagáš bálkkašumi.

Norgga Nobellávdegotti jođiheaddji, Berit Reiss-Andersen, rámidii ráfibálkkašumi vuittiid ja gohčodii sin “ráfi áŋgiruššin” go čiekŋudii lávdegoddi ákkastallama ja vuođuštusa manin sidjiide geigejuvvui bálkkašupmi.
– Sii leat čađahan erenoamáš rahčamušaid duođaštit soahtevearredaguid, olmmošvuoigatvuođaid rihkkumiid ja fámustallama. Sii čájehit man dehálaš siviila serovdat lea ráfi ja demokratiija nammii, logai Reiss-Andersen ja dajai vel ahte álbmot lea buoremus gáldu fápmui.

– Dieđán idja nohká
Nobellávdegotti jođiheaddji deattuhii ahte dál deaivvadit go lea ráfehis dilli.
– Dál go vásihit olu kriissaid ja hástalusaid, de dárbbaša máilbmi doaimmalaš dutkiid ja olbmuid geat viššalit ja áŋgirit ohcet duohtavuođa ja seammás viiddidit rájiid gelbbolašvuhtii. Máilbmi dárbbaša dáid rámidanveara eaŋkilobmuid ja joavkkuid geat hástalit vealaheaddji eiseválddiid duolbmama beroškeahttá maid ieža peršovnnalaččat fertejit gierdat ja lassin vuosttildit fallehemiid demokratiija, olmmošvuoigatvuođaid ja ráfi ovddas, logai Reiss-Andersen.

Natallia Pintsjuk válddii vuostá diploma ja medálja su isida, Ales Bialiatski, ovddas gii čohkká giddagasas Belarusas. Son logai sártnistis ahte bálkkašumi lea nannen isida mearrádusa ahte ii goassege galgga vuollánit soahtames demokratiija ovddas.
– Mun dieđán idja nohká ja ahte iđit boahtá čuovggainis. Mun dieđán ahte dat mii álo doalvu min ovddosguvlui, lea doaivva ja niehku, logai son dearvvu0htan isidis.
Stivrajođiheaddjiguoktá Jan Ratsjinskij ja Oleksandra Matvijtsjuk ovddasteigga Memorial ja Siviila vuoigatvuođaid guovddáža.


Bálkkašumi vuoitit audienssas Šloahtas
Ovdal geigejumi válddii Majestehta Gonagas Harald vuostá ráfibálkkašumi vuittiid ovddasteddjiid audiensii Gonagaslaš šloahtas. Majestehta Dronnet Sonja ja Gonagaslaš Allavuođat Ruvdnaprinsa Haakon ja Ruvdaprinseassa Mette-Marit serve maiddái.

Redd Barna ráfibálkkašupmi feasta
Redd Barna ávvuda ráfibálkkašumi iežas vuogi mielde. Lávvordat ovdalgaskabeaivve ledje ráfibálkkašumi vuoittit ja Ruvdnaprinsabárra bovdejuvvon sierra čalmmusteapmái mánáid váste Nobel ráfiguovddážis.
Doallolávdegottis ledje 12 oahppi čihččet luohkás Grünerløkka, Kampena og Vålerenga skuvllain. Sii sihke plánejedje ja jođihedje doaluid.

Eahkes oasálaste sihke Gonagasbárraguovttos ja Ruvdnaprinsabárraguovttos árbevirolaš ráfibálkkašumibaŋkeahtas Grand Hoteallas.






