Nobel ráfibálkkašupmi 2021
Journalistaguovttos Maria Ressa ja Dmitrij Muratov leaba vuostáiváldán Nobel ráfibálkkašumi rahčamušaid ovddas ovddidit cealkinfriddjavuođa Filippiinas ja Ruoššas. Gonagasbárra ja Gonagaslaš Allavuohta čuvvo doaluid Oslo ráđđeviesus.
Juovlamánu 10. beaivi 2021

Norgga Nobellávdegotti jođiheaddji, Berit Reiss-Andersen, čiekŋudii lávdegotti ákkastallama manin dát guovttos oažžuba ráfibálkkašumi.
-Friddja media mii lea vuođđuduvvon fáktádieđuide čuožžu buot ovddemusas go lea sáhka suodjalit demokratiija, cealkin-ja informášuvdnafriddjavuođa. Media bargu lea almmostahttit ja iktit fámu boasttogeavahusa ja vašalaš fallehemiid. Ja dainna lágiin váikkuhit ahte šaddá ráfi, logai Reiss-Andersen sártnistis.
-Dát lea bargu mii doaimmalaččat dahkko birra máilmmi journalisttaid bealis, logai son ja čujuhii dasa ahte dán jagaš ráfibálkkašupmi geigejuvvo erenoamáš ovddasteddjiide mediamáilmmis.

– Cealkinfriddjavuođa suodjaleaddjit
Jagis 2012 lei Maria Ressa mielde álggaheame Rappler, mii lea neahttasiidu ođđasiidda guorahalli journalisttalaš barggu vuođul. Dán son jođiha. Son lea dasa lassin garrasit moaitán sosiála mediaid ja mot dákkárat gilvet ođđasiid mat eai leat oba duođat ge, ja dasto mot dát leat mielde manipulereme ja botnjame almmolaš sáhkavuoru.
– Maria Ressa lea cealkinfriddjavuođa duostilis suodjaleaddji, logai Nobellávdegotti jođiheaddji Ressa birra gii lea amerihkálaš-filippiinalaš journalista. Son juogadii bálkkašumi ruošša redaktevrrain Dmitrij Muratov.

Berit Reiss-Andersen logai ahte Muratov lea cealkinfriddjavuođa suodjaleddjiid njunnožis otná Ruoššas. Son lea okta dain gii vuođđudii Novaja gazeta, mii lea okta dain buot eanemus sorjjasmeahttun, iešheanalaš áviissain otná Ruoššas. 1995 rájes lea son leamaš áviissa váldoredaktevra.

Dán jagi bálkkašumi vuostáiváldiguovttos doalaiga sártniid cealkinfriddjavuođa birra. Dmitrij Muratov oaččui buohkaid čuoččehit ja orrut minuvtta jaskatvuođas gudnijahttindihte buot reportarbargoguimmiid geat leat addán iežaset heakka barggu namas. Son loahpahii sártni sániiguin:
-Mun háliidan ahte journalisttat galggaše jápmit easkka go leat boarásmuvvan.
Diimmá vuoiti gudnjejahttin
Diimmá ráfibálkkašumi vuoiti, Verdens matvareprogram – Máilmmi borramušgálvvu prográmma, maiddái oaččui gudnejahttima dán seremoniijas.

Korona rohttudávdda ja njoammuneastadandoaibmabijuid geažil čađahuvvui diimmá nobelseremoniija digitálalaččat.
Verdens matvareprogram direktevra David Beasley oaččui dalle bálkkašumi Lisa Peletti Clarckas Riikkaidgaskasaš ráfidoaimmahagas Romas, gos maiddái Verdens matvareprogram váldokántuvra lea.

Audiensa Šloahtas
Ovdal geigejumi Oslo ráđđehusas, ledje buot golbma vuoiti audiensas Gonagaslaš šloahtas. Audiensa lea galledeapmi mii álo lea oassin nobelbálkkašumi vuitiid prográmmas.


Eahkes searvvai Ruvdnaprinsa Haakon feastamállásiidda Grand Hoteallas Oslos gudnijahttindihte Nobel ráfibálkkašumii vuittiid.






