Njuike sisdollui

Nobel ráfibálkkašupmi 2013

Odne oaččui Organisašuvdna mii bargá kemikála vearjjuid duššindahkamiin (OPCW) Nobel ráfibálkkašumi, dan dihtii go sii rahčet oaččut eret buot diekkár vearjjuid olles máilmmis. Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet čuovuiga dan allaáiggálaš seremoniija Oslo ráđđeviesus.

Juovlamánu 10. beaivi 2013

Oslo ráđđeviessu lei áibbas dievva go generáldirektevra Ahmet Uzumcu, vuostáiválddii ráfibálkkašumi OPCW bealis. (Govva: Heiko Junge / NTB scanpix)

Generáldirektevra Ahmet Üzümcü vuostáiválddii bálkkašumi OPCW bealis. Son čujuhii dasa ahte bargu lea lihkostuvvan danin go sii buolli hállu ja praktihkalaš ipmárdus lea leamaš čoavddan dasa. Ii leat dušše morála, muhto maiddái bearráigeahččan ja dat ahte juogaládje oažžu ekonomalaš ávkkiid das go čuovvu njuolggadusaid, lea leamaš dehálaš go galgá oažžut riikkaid heaitit diekkár vearjjuid ráhkadeamis ja geavaheamis. Üzümcü gudnijahtii sin geat čađahit dieid bargguid iešguđet guovlluin, dál hui váttis dilálašvuođain Syrias, ja son deattuhii ahte son jáhkká dien barggu lihkostuvvat.

Organisašuvdna mii bargá kemikála vearjjuid gildosiin

Organisašuvdna mii bargá kemikála vearjjuid gildosiin(OPCW) ásahuvvui čuovvoleapmin dasa go mearriduvvui konvenšuvdna kemikála vearjjuid vuostá. 1977 konvenšuvdna gieldá kemikála vearjjuid ráhkadeami, vurkkodeami ja geavaheami, ja maiddá dan ahte ii galgga daiguin beassat gávppašit ii ge doalvut daid gosage. OPCW bargá dan badjelii ahte konvenšuvnna mearrádusat duohtandahkkojuvvojit.

Dalle go Nobel ráfibálkkašupmi almmuhuvvui, de čálii komitéa earet eará:

«Konvenšuvnnat ja OPCW bargu lea dahkan kemikála vearjjuid geavaheami álbmotrievttalaš tabu áššin. Maŋemus áiggiid dáhpáhusat Syrias, gos kemikála vearjjut fas leat váldojuvvon atnui, čájehit čielgasit dan ahte lea dárbu vel garraseappot bargat dan badjelii ahte duššindahkat buot diekkár vearjjuid. (…)

Vearjogeahpedeapmi lea guovddáš ášši Alfred Nobela testameanttas. Norgga Nobelkomitéa lea ollu bálkkašumiid juohkimiin deattuhan dan man dárbu lea oalát heaitit diekkár vearjjuiguin. Go komitéa dál addá dán bálkkašumi OPCW organisašuvdnii, de dainna dáhttu leat veahkkin dasa ahte duššindahkat buot kemikála vearjjuid.»

Audiensa Šloahtas

Ovdal bálkkašumi juohkima vuostáiválddii Gonagas Harald Ahmet Üzümcü audienssas Gonagaslaš Šloahtas, gos maiddái Dronnet Sonja lei.

Muittašii Nelson Mandela

Seammás go ráfibálkkašumi seremoniija lei, de lei maid Johannesburgas, Lulli-Afrihkás, Nelson Mandela muitima allaáiggálaš dilálašvuohta. Mandela oaččui 1993:s ráfibálkkašumi ovttas presideanttain F. W. de Klerk sudno barggu ovddas ahte ráfálaččat loahpahit apartheid politihka ja ásahit demokratiija Lulli-Afrihkkái.

Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa ii sáhttán čuovvut dán jagi ráfibálkkašumi juohkima, danin go son ovddastii Norgga Nelson Mandela muitodilálašvuođas Johannesburgas.

Nobelbankeahtta ja konsearta

Eahkes leaba Gonagas Kong Harald ja Dronnet Sonja árbevirolaš bankeahtas mii lágiduvvo gudnin Ráfibálkkašumi vuostáiváldiide Grand Hoteallas Oslos.

Ihttin eahkes lea Nobelkonsearta Oslo Spektrumis. Artisttat miehtá máilmmi servet konsertii gudnijahttin dihtii Ráfibálkkašumi ja OPCW.

Oslo ráđđeviessu lei áibbas dievva go generáldirektevra Ahmet Uzumcu, vuostáiválddii ráfibálkkašumi OPCW bealis. (Govva: Heiko Junge / NTB scanpix)
Generáldirektevra Ahmet Üzümcü vuostáiváldá bálkkašumi OPCW bealis. (Govva: Heiko Junge / NTB scanpix)
Nobelkomiteá jođiheaddji Thorbjørn Jagland (Govva: Heiko Junge / NTB scanpix)
Gonagasbárra sávvá generáldirektevrii Ahmet Üzümcü lihku bálkkašumiin (Govva: Erik Johansen / NTB scanpix)
Gonagasbárra ja generáldirektevra Ahmet Üzümcü audienssas Šloahtas (Govva: Erik Johansen / NTB scanpix)