Loahpaheapmi Bergenis
Slovakia Presideanta, H.E. hearrá Andrej Kiska, loahpahii iežas stáhtaguossástallama Norggas odne. Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa Haakon lei su mielde maŋemus oasis guossástallanmátkkis, mii lei Bergenis.
Geassemánu 6. beaivi 2018
Presideantta ja Ruvdnaprinssa otná prográmmas ledje guokte guossástallanbáikki: Media City Bergen ja Bjerknes dálkkádagaid dutkanguovddáš.
Media City
Media City lea earenoamáš ovttasbargu mas leat fárus akademiija, ođđaásaheaddji teknologiijaindustriija, našuvnnalaš ja regionála mediaásahusat. Dán ovttasbarggus leat mielde badjel 100 mieldelahtu.
Bergen Universitehta lea ovttasbarggu akademalaš ovddasteaddji, doppe leat 240 studeantta geat lohket journalistihka, filbma ja tv-buvttadeami, ja media ja interakšuvdnadesign. Lohkan leat earenoamážit heivehuvvon teknologiija ja innovašuvnna hárrái.
Studeanttat ja universitehta ovddasteaddjit čájehedje Ruvdnaprinsii Haakonii ja Slovakia Presidentii muhtun doaimmaid maid guovddáš jođiha. Dan maŋŋil soai finadeigga TV 2 falástallanstudios go leigga Media Citys.
Dieđut dálkkádatdutkama birra
Bjerknesguovddážis čájehedje Presidentii ja Ruvdnaprinsii mot ođđaáigásaš teknologiija dahká vejolažžan dutkat ovdalaš dálkkádatnuppástuvvamiid. Ođđa teknologalaš fuomášumiiguin lea dutkiide vejolaš "lohkat" dálkkádatnuppástuvvamiid guhkás maŋos áiggis, ja sii ožžot maid dieđuid dálkkádatrievdademiid birra mat dáhpáhuvve dalle go eatnamis dáhpáhuvve hui stuora rievdadusat, gaskal jiekŋaáiggi ja liegga áigodagaid.
Professor Asgeir Sortberg geavahii Oslo 1952 olympiija dálvegilvvohallamiid, Lillehammer 1994 gilvvohallamiid ja čuoigan -MM Oslos 1982 ja 2011 ovdamearkan dálkkádatrievdademiide. Son geavahii maid diimmá sihkkel -MM Bergenis ovdamearkan garra dáhpáhusaide mat gusket sihke dálkkiide ja bohtosiidda. Slovakia Peter Sagan vuittii, nugo muitit, Máilmmimeasttir nama goalmmát geardde Bergenis.
Dutki Hanna Lee digaštalai dan mot lea gilvit muoraid dainna jurdagiin ahte goahcat dálkkádatnuppástuvvamiid. Muorat njammet CO2 áimmus šattadettiin ja nu dat sáhttet ge eastadit kárbonluoitima. Muhto vuvddiin leat maid vel eanet váikkuhusat dálkkádagaide, maid sáhttá leat váttis ipmirdit, dakko bokte mot dat váikkuhit karbonii, energiijai ja čáziid golgamiidda. Danin sáhttet ge vuvddiid gilvimiid bohtosat leat juogo ávkkálaččat dahje vahágin dálkkádagaide, dađi mielde mot strategiija láhččojuvvo.
Earru
Maŋŋel Bjerknesguovddáža guossástallama, válddii Ruvdnaprinsa Haakon earu Presideanta Kiskain. Presideanta loahpahii stáhtaguossástallama almmolaš lunššain, maid Austevoll sátnejođiheaddji guossohii, ja Ruvdnaprinsa manai viidáseappot
