Lihkku beivviin!
Viimmat beasai olles Norga fas ávvudit miessemánu 17.beaivve nu go árbevirolaččat lávet. Dat guoskkai maiddái Gonagasbearrašii, mii Šloahttabalkoŋgas sáhtii váldit vuostá 130 Oslo-skuvlla.
Miessemánu 17. beaivi 2022

Guokte jagi leat váillahan mánáid ráidovázzima ja olu eará hávskes árbevieruid mat gullet nášuvnnalašbeaivve ávvudeapmái, ja danin lei erenoamáš fiinna vásáhus dearvvahit mánáidtoga dán jagi.
Ledje Høybråten ja Slemdal skuvllat geat ledje ožžon gudnin vázzit buot ovddemusas dán jagi. Skuvllat geat besset ovddemussii, leat dávjá skuvllat maid lea ávvujahki ja sihke Høybråten ja Slemdal deavdiba 100 jagi dán jagi.

Go mánáidtoga njunušoassi bođii Šloahttašiljui, de vuolggahii sátnejođiheaddji oktasaš lávluma, ja gullui sihke «Kongesangen» ja «Ja, vi elsker». Ja nu šuvihedje ge mánát dohko ja ledje erenoamáš olu skuvllat geat oasálaste dán jagi.


Dearvvahedje mánáidtoga Askeris
Ruvdnaprinsabearaš álggahii ávvudeami Askeris, gos válde vuostá mánáidtoga Skauguma olggobealde dii 08.15 rájes.


Historjá
Leigga Gonagas Haakon ja Dronnet Maud geat vuođđudeigga vieru dearvvahit Oslo mánáidtoga Šloahttabalkoŋgas. Árbevierru álggahuvvui jagis 1906 ja lea doalahuvvon dan rájes. Áidna spiehkasteamit ledje jagis 1910 go Dronnet Mauda áhčči, eŋgelas Gonagas Edward, hávdáduvvui, soahtejagiin 1940-1944 ja koronarohttudávdda oktavuođas 2020-2021.

Dál lea miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi nannosit čadnon mánáidtogai, muhto nu ii leat álo leamaš.












