Njuike sisdollui

Gonagasbárat Romssas

Eske iđđes jovde guokte Gonagasbára gáddái Romssas. Majestehtaguovttos Gonagas Carl Gustaf ja Dronnet Silvia leaba almmolaš guossástallamis Norggas, ja min iežamet Gonagas ja Dronnet leaba gussiid vuostáiváldit.

Geassemánu 19. beaivi 2013

Ruoŧa gonagasbárra Romssa árktalaš-alpiidna botanihkalaš gárddis (Govva: Cornelius Poppe / NTB scanpix)

Dálkkádathástalusat ja davviriikkalaš dutkanovttasbargu leat guovddášáššit otná prográmmas.

Árktalaš biras

Framsenteris lea váldokantuvra Romssas, ja dat guovddáš bargá fágaidgaskasaš biras-ja dálkkádatdutkamiin. Vihttačuođi dutki guoktelogi iešguđetlágan organisašuvnnain ovttastahttet dieđuid mat sis leat luonddudieđa-, teknologiija- ja servodatdieđasuorggis ja geahččalit dakko bokte ipmirdit ovdáneami.

Gonagasbáraide muitaledje guovddáža doaimmaid ja statusa birra, mat gusket Árktalaš dálkkádagaide, Bárentsábi bearráigeahččui, Árktalaš ráđi bargguide ja váttisvuođaide mat gusket dasa go áhpi suvru. Čoahkkin lei Polarmuseas.

Vitensenteret

Vitensenteret lea Romssa Universitehtas, ja doppe muitaleigga rektorat Jarle Aarbakke ja Lena Gustafsson ovttasbarggu birra mii lea gaskal Romssa ja Ubmi universitehtaid. Marin bioprospektering lea okta sin ovttasbargguin man ulbmil lea ohcat mariidna materiála molekylaid mat eai leat geavahuvvon – ja dien oktavuođas gávdnojit miellagiddevaš vejolašvuođat davviguovlluide.

Vitensenteris oahpistedje Gonagasbáraid Geologivandringen geainnu mielde – mii lea bálggis mii manná soahkevuovddi čađa, gos čalmmustahttet báikkálaš geologiija – gitta máilmmi davimus botanihkalaš gárdái.

70 gráda davvin

Romssa botanihkalaš gárdi, mii lea goasii 70 gráda davvin, lea mailmmi davimus botanihkalaš gárdi. Muhto vaikko lea ge seamma guhkkin davvin go davimus oassi Alaskas, de dagahit Golfabiekkat dan ahte dáppe leat dálvvit aŋkke sakka lieggaseappot go galggašii jáhkkit go geahččá kártta.

Professor Arve Elvebakk čájehii Gonagasbáraide botanihkalaš gárddi. Doppe gávdnojit iešguđet máilmmiguovlluid šattut, muhto earenoamážit árktalaš-alpiidna guovlluid šattut. Árktalaš rásit ja alla várreguovlluid šattut šaddet áinnas geđggiid ja báktestelliid gaskkain, ja nu leat ge ráhkadan dohko dakkár duottargárddi.

Davvinorgga Dáiddamusea

«Silbaheadjaskeaŋka» čájehuvvo dáid áiggiid Davvinorgga Dáiddamuseas. Čájáhusas leat olbmuid skeaŋkkat Gonagas Oscara ja Dronnet Sophie silbaheajaide 1882:s. Dat lea oassi čájáhusráiddus «Den kongelige reise» mii lei Ráđđehusa skeaŋka Gongasbára 75-jagi beaivái.

Gonagasbárat beasaiga geahčadit sihke dien čájáhusa ja maiddái «Oscar II i Nord-Norge» čájáhusa, mat čájehuvvojit oktanaga.

Lei maid vejolašvuohta fitnat geahččamin čájáhusa «Sámiid historjját», mas čalmmustahtte earenoamážit muhtun bargguid maid ledje válljen dáiddáriin Iver Jåks, Aslaug Juliussen ja Britta Marakatt-Labba.

Oktasaš bargomárkan

Romssa girjerádjosis muitalii Foreningen Norden Gonagasbáraide makkár dilli lea min oktasaš davviriikkalaš bargomárkanis. Gonagaslaš guossit besse maid ságastallat guoktenuppelohkái ruoŧŧelaččain geat leat dáppe barggus, ja geat ovddastedje iešguđetlágan bargosurggiid. Sii barget Norggas ja besse ge muitalit sin iežaset vásáhusaid.

Váccašedje vel gávpogis

Guossástallan loahpahuvvui maŋŋelgaskabeaivvi, ja de besse Gongasbárat váccašit gávpogis, ja bisánedje dáin golmma báikkiin:

Muhtun seainni lusa mas lei sallitbivdiid govva gos Norgga Mearraborramušráđđi muitalii movt Norga áiggiid čađa lea leamaš sallitbuvttadeaddji – ja Ruoŧŧa lea ges oastán sallihiid áiggiid čađa. Sallihat leat árbevierru ja kultuvra goappešat riikkain.

Šálašvákki kulturviessu čájehii «ođđasirkusa» - mii lea dakkár mállet sirkus gos historjjá muitaleaddji lea hui guovddážis. Sii jođihit Norgga boarraseamos sirkusskuvlla mánáide, ja mánát čájehedje ge iežaset sirkusmuitalusa, mas lei ollu njuikestallan ja girddašeapmi.

Maŋemus bisánanbáikkis lei sáhka NRK sáddaga Hurtigruta minuvttas minuktii birra. Kapteaidna Geir Arne Johannessen, guhte lei hurtigrutafatnasa MS Nord Norge kapteaidna dalle go prográmma sáddejuvvui, muitalii dan historjjálaš sáddaga birra.

Dies manne Gonagas Harald, Gonagas Carl Gustaf, Dronnet Silvia ja Dronnet Sonja heastavovdnii, mii sáhtostii Gonagasbáraid fas ruovttoluotta fatnasii Kongeskipet Norge.

Ruoŧa gonagasbárra Romssa árktalaš-alpiidna botanihkalaš gárddis (Govva: Cornelius Poppe / NTB scanpix)
Gonagasbárat lávkejit gáddái Romssas (Govva: Cornelius Poppe / NTB scanpix)
Gullamin Polarmusea birra (Govva: Cornelius Poppe / NTB scanpix)
Mánát geat bosso sáibobulljarasaid dearvvahedje Gonagasbáraid go sii bohte Vitensenterii (Govva: Cornelius Poppe / NTB scanpix)
Mánát geat bosso sáibobulljarasaid dearvvahedje Gonagasbáraid go sii bohte Vitensenterii (Govva: Cornelius Poppe / NTB scanpix)
Gonagasbárat Romssa árktalaš-alpiidna botanihkalaš gárddis (Govva: Cornelius Poppe / NTB scanpix)
Ruoŧa gonagasbárra Romssa árktalaš-alpiidna botanihkalaš gárddis (Govva: Cornelius Poppe / NTB scanpix)
Guossástallan loahpahuvvui gávpotváccašemiin Romssas (Govva: Cornelius Poppe / NTB Scanpix)
Váccašeamen Romssa gávpogis (Govva: Stella Pictures)
Dronnet Sonja oastá gávpotváccašeamis Romssas gáhttamagasiinna Virkelig maid Ann Vigdis Myhre vuovdalii (Govva: COP / NTB Scanpix)
Sierra buvddas muitaledje Hurtigruta time for time prográmma birra (Govva: Stella Pictures)
Norgga sallitfitnodat čájeha maid veaháš Ruoŧas (Govva: Stella Pictures)
Váccašeamen Romssa gávpogis (Govva: Stella Pictures)
Gonagasbárat vulge heastasáhtuin fas ruovttoluotta Gonagasskiipii (Govva: Stella Pictures)