Dálkkádatnuppástuvvamat Tongas
– Sihke dat go áhpedássi badjána, ja maiddái dat ahte dávjjibut ain bohtet stoarpmat mat billistit báikkálaš servodagaid, čuohcá garrasit olbmuid eallimii. Dat guoskkaha olbmo, logai Ruvdnaprinsa Haakon NTB ođasdoaimmahussii odne.
Cuoŋománu 6. beaivi 2019
Olbmuid eallin ja birgen Jaskesábi sulluin lea oalát dan duohken mot mii nagodit eastadit ábi nuoskkideami ja dálkkádatnuppástuvvamiid váikkuhusaid. Tongas leat ollu vuollegis eatnamat, mat leat hui lahka čáhcedási, ja eatnasat diein guovlluin ellet eanandoaluin ja guolástemiin. Go áhpedássi goargŋu, eanagovččas fierrá ja garra stoarpmat bohtet dađistaga dávjjibut, de dat dahket issoras vahágiid. Odne beasaiga Ruvdnaprinsa Haakon ja ovddidanministtar Dag-Inge Ulstein ieža oaidnit dálkkádatnuppástuvvamiid váikkuhusaid Tongatapus áibbas lahka.
Áhpi dulvá
Juohke jagi badjána áhpedássi moadde millimehtera. Tonga birrasiin lea áhpedássi gorgŋon badjel 7 millimehtera juohke jagi 1993 rájes – badjel 15 centimehtera dán rádjái. Go davvi ja lulli jiehkit suddagohtet, badjána áhpedássi mihá eanet dáppe go eará guovlluin máilmmis.
Jus dát ovdáneapmi ii bissehuvvo, de lea áhpedássi vuordimis 24-30 centimehtera badjelis 2065:s go dál lea.
Ruvdnaprinsa Haakon beasai dearvvahit muhtun fuolastuvvon 'Ahau Beach ja Kolovai beach ássiid odne. Sii muitaledje mot áhpi dađistaga borrá eatnamiid, ja báhkke gittiide. 'Ahau báikkis leat ássit gilvigoahtán mangrover miestagiid ja muoraid gáhtten dihtii áhpegátti. Mangrove muorat šaddet hui bures go lea ollu čáhci, ja daid ruohttasat veahkehit čatnat ja stabiliseret eatnama. Odne oaččui giláš veahki Ruvdnaprinssas ja ovddidanministaris, geat gilvviiga goabbá ge ovtta muora.
Dálkkádatnuppástuvvamat mat dahket dan ahte áhpi loktana, mielddisbuktet maid issoras roassu dálkkiid. Dáidda guovlluide bohtet hui garra stoarpmat – syklonat - mihá dávjjibut dál go ovdal leat dahkan.
– Sihke dat ahte áhpedássi badjána, ja maiddái garra stoarpmat, billistit báikkálaš servodagaid ja čuhcet garrasit olbmuid eallimii. Dat guoskkaha, logai Ruvdnaprinsa NTB ođasdoaimmahussii odne.
Čoahkkin
Vuosttaš áššin otná prográmmas lei oanehis čoahkkin Tonga sadjásaš stáhtaministariin, Semisi Sikain. Sudno ságastallama fáddán ledje oktasaš hástalusat mat gusket dálkkádagaide ja ábi dearvvašvuhtii.
Luonddu imašvuohta
Odne lei maid vejolaš beassat oaidnit muhtun earenoamáš luonddufenomena – namalassii ráiggiid maid biegga lea ráhkadan lávai Houma gilážis. Dat luonddufenomena dáhpáhuvvá go bárut huškot fiervái. De bosáduvvo čáhci ráiggiide mat leat lávas, ja sáhttá diškasit máŋga mehtera áibmui.
Lunša Likualofa báikkis loahpahii guossástallama Tongas. Gonagaslaš Allavuohta Prinsa Ata doalai lunšasártni mas deattuhii man dehálaš lea ahte smávva našuvnnat barget ovttas dálkkádatnuppástuvvamiid eastademiin.
De vulggii Ruvdnaprinsa Haakon ja su mielde mátkkálaččat girdihámmanii. Doppe lei sidjiide lágiduvvon vuorddekeahtes earroseremoniija: "Norge i rødt, hvitt og blått" lávlla - dárogillii.
Dál sii mátkkoštit viidáseappot Fiji sulluide. Doppe galgá Ruvdnaprinsa deaivvadit presideanttain, doallat sártni University of the South Pacific studeanttaide nanu guoddevaš ovdáneami, ábi ja dálkkádagaid birra, ja galgá maid geahččalit searvat dan guovllu favorihttafalástallama: Rugby.
Čájeha 8 oktiibuot 72