Majestehta Dronnet Sonja
Majestehta Dronnet Sonja šattai Norgga vuosttaš Dronnegin 53 jahkái dalle go Majestehta Gonagas Harald válddii badjelasas truvnnu maŋŋel Gonagas Olav jápmima jagis 1991. De lei son leamaš Norgga njunušroavvá heajaid rájes jagis 1968.

Gonagas Olav V jámii ođđajagimánu 17. beaivvi 1991 Kongsseterenis Oslos, ja Ruvdnaprinsa Harald šattai Norgga gonagassan. Dronnet Sonja lei mielde go Gonagas Harald vuortnui váli Stuoradikkis ođđajagimánu 21. beaivve 1991. Ledje gollan 69 jagi dan rájes go oktage dronnet maŋemus lei leamaš Stuoradiggesálas. Maŋŋel lea Dronnet maiddái oasálastán go Gonagas lohká truvdnasártni Stuorradikki allaáiggálaš rahpandoaluin.
Lei ođđa Gonagasbára sávaldat ahte soai háliideaba sivdnádallojuvvot iežaska doibmii Nidarosdomenis Troandimis geassemánu 23. beaivve 1991. Sivdnádallama oktavuođas čađaheigga Gonagas Harald ja Dronnet Sonja logibeaivásaš mátkki Lulli-Norggas, ja jagi maŋŋil mátkkošteigga soai 22 beaivvi iešguđetge báikkiide njealji davimus fylkkain.

Almmolaš barggut
Dronnet čuovvu Gonagasa mielde stáhtagalledemiin olgoriikkain, ja son lea maid fárus go olgoriikkaid stáhtaoaivámušat leat stáhtagalledeamis Norggas.
Juohke jagi čađaha Gonagasbárra ovtta fylkkamátkki, ja ja de fitnaba máŋgga suohkanis dan fylkkas mátkki vuolde. Dávjá soai geavaheaba Kongeskipet Norge go mátkkošteaba Norgga riddoguovlluin.

Dronnegis leat ollu ja máŋggabealálaš doaimmat. Son searvá ollu lágidemiide sihke Norggas ja olgoriikkain, lea mielde audienssain, vuostáiváldimiin ja čoahkkimiin Šloahtas. Lassin su ollu almmolaš doaimmaide, čuovvola Dronnet maiddái Šloahta bargguid ja eará gonagaslaš opmodagaid doaimmaid.
Son maid áŋgirušša das mot galggašii ovdánahttit Šloahta kulturgaskkusteami, nugo Šloahta fálaldat gussiide, Oscarshalla ja Dronnet Sonja Dáiddastállja. DáiddaStállja rahppui Dronnega 80-jagi beaivve– gávcci mánu maŋŋel go Gonagas Harald hirpmástuhtii su go attii Šloahta stálja riegádanbeaivveskeaŋkan.
Áŋgiruššan
Dronnet lea hui áŋgiris servodatberošteaddji ja lea máŋgga dilálašvuođas leamaš stuora akšuvnnaid suodjaleaddji ja searvan daidda áŋgirit. Son lei vuosttaš TV-akšuvnna akšuvdnalávdegottis mielde 1974:s, dalle go čohkkejedje ruđaid báhtareddjiide ja lei suodjaleaddji ávvujagis 2024. Dronnet Sonja lei Norgga Rukses Ruossa várrepresideanta 1987 rájes 1990 rádjái. Jagis 1982 oaččui son Nansen – medálja ON báhtareddjiid allakomisearas su barggu ovddas báhtareddjiid buorrin.
Dronnet geahččala nu guhkás go vejolaš leat fárus dakkár organisašuvnnaid dehálaš čalmmustahttimiin mat barget sosiála fáttáiguin. Ovdalaš juovllaid lea Dronnet Sonjas vierrun fitnat sosiála initiatiivvaid ja institušuvnnaid guossis mat barget earet eará mánáiguin, nissonolbmuiguin geat leat hearkkes dilis, vuoras olbmuiguin ja olbmuiguin geain ii leat ruoktu dahje geat leat gárihuhttinmirkkuide darvánan.
Dronnegis lea maiddái beroštupmi sisafárrejeaddji nissonolbmuid diliálašvuođaide Norggas, ja lea máŋgii deaivvadan unnitloguálbmogiid nissonolbmuid ovddasteddjiiguin konferánssaid ja semináraid oktavuođas, vuostáiváldimiin Šloahtas, dahje og son lea leamaš organisašuvnnaid dahje priváhta ruovttuin guossis. Dronnet Sonja lea MIRA-guovddáža suodjaleaddji, mii lea unnitloguálbmogiid nissonolbmuid resursaguovddáš.
Dronnegis lea stuora beroštupmi skuvla- ja oahppoáššiide. 2005:s álggahii son Dronnet Sonja skuvlabálkkašumi. Bálkkašupmi geigejuvvo juohke jagi muhtun skuvlii Norggas mii lea mearkkašahtti lági mielde doaimmahan dásseárvvu ja fátmmasteami. Jagi 2023 rádjái geigii Dronnet Sonja ieš skuvlabálkkašumi go lei galledeamen vuoitoskuvlla. 2023 rájes válddii Ruvdnaprinsa Haakon badjelasas dán ovddasvástádusa.t.

Dáidda ja kultuvra
Dronnet Sonjas leat ollu beroštumit maid son dikšu ovttas bargguiguin mat sus leat go lea dán riika njunušroavvá. Sus lea stuora beroštupmi dáidagii ja kultuvrii, ja searvá kulturlágidemiide ja čájáhusaide nu dávjá go fal prográmma dahká vejolažžan. Dronnet berošta maid ollu kultursuodjalemiin ja lea Fortidsminneforeningen suodjaleaddji. Son lea maiddái ožžon Norgga kulturárbbi gudnibálkkašumi jagis 2015.
Jagis 2011 ásahii son H.M. Dronning Sonja dáiddastipeandda, ovttas Kjell Nupeniin, Ørnulf Opdahlain ja Ole Larseniin. Stipeanda addojuvvui álggos davviriikkaid dáiddáriidda geat barget báberdáidagiin. 2014 dát rievddai ja šattai internašuvnnalašbálkkašupmin namain Queen Sonja Print Award. Queen Sonja Print Award ulbmil lea oažžut eanet beroštumi – ja eanet ovddidit gráfalaš dáidaga.Dat lea, nu guhkás go mii diehtit, stuorámus bálkkašupmi mii gávdno deaddilan dáiddasuorggis.






