Njuike váldosisdollui

Prinseassa Astrid 80 jagi

Sotnabeaivvi 12. beaivvi guovvamánus ávvudit Prinseassa Astrid, Ferner roavvá gállamállásiiguin Gonagaslaš šloahtas. Prinseassa lei Norgga njunušnisu ollu jagiid, ja lea ain hui doaimmalaš ollu suodjaleaddjidoaimmain ja Ruvdnaprinseassa Märtha muitofoandadoaimmas

10.02.2012

Prinseassa Astrid lea su bargguin deattuhan fuolahit olbmuid geain lea heajus dilli servodagas, ja searvadahttit sin geat leat veaháš earaláganat. Prinseassa liiko hui bures falástallamii ja astoáiggeeallimii, ja lea ge luohttevaš guossi Holmenkollenis ja eará stuorát falástallandoaluin.

Bajásšaddan ja skuvlavázzin

Prinseassa Astrid riegádii guovvamánu 12. beaivvi 1932. Su gástanamma lea Astrid Maud Ingeborg, ja son lea, Belgiija Dronnet Astrid, ja goappešat áhkuid, Dronnet Maud ja Prinseassa Ingeborg gáibmi. Son bajásšattai Skaugumis Askeris ja oaččui vuosttaš skuvlaoahpaheami ruovttus.

Go son bođii Norgii maŋŋel soađi go lei leamaš vihtta jagi báhtarusas olgoeatnamis, de son álgi Nissen Pikeskuvlii. Son válddii artium 1950:s lea studerii dasto sosiálekonomiija ja politihkalaš historjjá Oxfordas guokte jagi. Dan maŋŋil oahpai Prinseassa maid čuvlagoarruma Märtha-skuvllas ja biebmoráhkadeami Lolly Ræstads viessodoalloskuvllas. Son čuovui maid iežas giehtadáiddaberoštumi, ja lei oahpahallin Halvor Sandø keramihkkaverkstedas Røas.

Vuottašnisu

Cuoŋománu 5. beaivvi 1954 jámii Ruvdnaprinseassa Märtha, ja dušše 22 jahkásažžan šattai Prinseassa Astrid Norgga vuosttašnisu. Son oaččui maid bargui jođihit H.K.H. Kronprinsesse Märthas Minnefond, ja dan doaimma lea Prinseassa doaimmahan stuora fuolain čađa áiggi, ja dat doaibma lea sus ain hui guovddášdoaibman.

Vuosttaš jagiid gal lei Prinseassas oba ollu bargu. 1950-logus ledje hui ollu ruhtačoagginbásárat – ja dat ledje sihkkaris ruhtagáldot searvebargguide, ja ledje maid dehálaš servvoštallan dáhpáhusat ollu olbmuide. Prinseassa Astrid finai basárain gos čohkkejedje ruđa Rukses Russii, Mearraolbmuid miššuvdnii, Oslo Sanitetsforeningai, Oslo Lotteforeningai, KFUK ja ollu eará buriide ulbmiliidda. Son lei Husfliden juovlameassuin, Gartnáriid Giđđameassus, ja searvvai doaluide nugo Husmorforbundets Dager ja Mánáidvahkku.

Prinseassa Astrid ovddastii okto dahje lei Gonagas ja Ruvdnaprinssa mielde stuorát dilálašvuođain miehtá riikka. Stáhtaguossástallamiin ja eará allaáiggálaš dilálašvuođain lei son guossoheaddjin mállásiin Šloahtas ja Skaugumis. Maŋŋel go Gonagas Haakon jámii, de čuovui Prinseassa Astrid Gonagas Olav su sivdnádallanmátkkis, ja nu oahpásnuvai ge sihke lulli- ja davviguovlluide Norggas.

Ollu jagiid maŋŋil, su 50-jagi beaivvi, celkkii Prinseassa «Maid mun anán eanemus muittus, leat 1958 ja 1959 sivdnádallanmátkkit maid čuvvon áhčán fárus. Dat orrot vel dál ge mu muittus dego čáppa máinnas. Ja mun gáđaštan áhčán, guhte beassá seamma mátkkošteami fas čađahit go ávvuda ahte lea leamaš 25 Gonagassan dán čavččat».

Almmolašvuohta lea álo beroštan ollu Prinseassa Astrid eallimis. Čađat leamaš čállosat su doaimmaid, su eallima ja astoáiggedoaimmaid birra bláđiin ja aviissain.

Suodjalandoaimmat

Seammás go Prinseassa doaimmahii vuosttašnissonolbmo bargguid, de son válddii badjelasas maid iežas vuosttaš suodjalandoaimma: Norske Kvinners Sanitetsforening suodjaleaddjin. Dat doaibma lei Ruvdnaprinseassa Märthas leamaš ollu jagiid, ja dan barggu doaimmaha Prinseassa Astrid ain dál, goasii 60 jagi maŋŋil.

Prinseassas leamaš ollu suodjalandoaimmat, ja son lea guhkes áiggi atnán ollu fuola dain doaimmain. Norske Kvinners Sanitetsforbund lea boarraseamos, muhto maiddái Dissimilis ja Norges Dysleksiforbund, Norges Lotteforbund, Kvinners frivillige beredskap, Trondheim Symfoniorkester ja ollu eará organisašuvnnaid suodjaleaddjin lea son leamaš.

- Mun lean oahpásnuvvan ollu čeahpes ja smađáhkes olbmuiguin dieid doaimmaid bokte, ja lean oahppan ollu maid lean árvvosatnán, muitalii Prinseassa Astrid ”Familien” vahkkobláđđái dalle go devddii 70 jagi ja geahčadii maŋos áiggis ja muittašii maid lea bargan.

Bearaš

Ođđajagimánu 12. beaivvi 1961 náitalii Prinseassa Astrid Johan Martin Ferneriin Asker girkus. Dat ođđa dilli dagahii rievdadusaid Prinseassa Astrid formálalaš dillái. Son ii šat nammaduvvon Gonagaslaš Allavuohtan ja dan rájes lea nammaduvvon Prinseassa Astrid, fru Ferner.

Ferner náittusguimmežat oaččuiga 5 mána oalle lahkalaga, ja priváhtaeallin gáibidii eambbo. Ovddastandoaimmat eai lean šat nu ollu, ja son jotkkii riikka vuosttašnisu doaimmaid– earenoamážit suodjalandoaimmaidis.

Go Ruvdnaprinsa náitalii 1968:s, de rievddai dilli. Ruvdnaprinseassa Sonja šattai riikka vuosttašnisu ja válddii badjelasas ollu geatnegasvuođaid, muhto Prinseassa Astrid válddii ain badjelasas almmolaš ovddastanbargguid Gonagasviesu ovddas.

Gudnipenšuvdna

Prinseassa oaččui čuovvovaš dieđu 2002:s iežas 70-jagi beaivái: ”Norgga stáhta lea mearridan gudnjahttit dan barggu maid Prinseassa Astrid, Ferner roavvá lea bargan Norgga ovddas. Son leamaš riikka vuosttašnisu ollu jagiid, ja maŋit áiggiid leamaš sus maid ollu ovddastandoaimmat. Dan dihtii son oažžu stáhtakássas gudnipenšuvnna”.

80-jahkásažžan lea Prinseassa Astrid movttegis ja doaimmalaš áhkku. Son doaimmaha ain almmolaš bargguid Gonagasviesus bealis.

 

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas