Njuike váldosisdollui

Gonagas ođđajagisárdni 2022

Majestehta Gonagas Harald ođđajagisárdni 2022.

Mii olbmot dárbbašit dovdat ahte sáhttit juoidá dahkat vai eallin šattašii nu buorren go vejolaš -sihke min iežamet dáfus, muhto maiddái olbmuide geaidda leat buorit.  

Dát lea erenoamáš dehálaš dákkár ráfehis dilis, go duostut hástalusaid mat leat váddásat midjiide buohkaide.  Sáhttá álkit dovdat fámuhisvuođa. Muhto juste de fertet geahčastit dobbelii ja oažžut peršpektiivaid. Ja mieđihit ahte mii buohkat dárbbašit guhtet guoibmámet. Dat muittuha ahte eat leat okto. Dat gievruda min. Ja dat addá doaivaga.

Psyhkalaš dearvvašvuođa máilmmibeaivvi lei juste dát dán jagi sáttadiehtu: mii dárbbašit guhtet guoibmámet-lokte geahčastaga! Mun sávan ahte sáhttit dán váldit mielde maiddái ođđa jahkái.

Dákkár eahkeda soaitit dovdat erenoamážit ahte min eallimat leat hui iešguđegeláganat: Máŋgasis lea buot maid dárbbašit- ja vel eanet. Earát rahčet árgabeaivvi oažžut doaibmat, ja fuolastuvvet boahtteáiggi dáfus. Muhtumat leat odne oallugiiguin fárrolaga, earát leat áibbas okto. Sáhttá fal dovdat oktonasvuođa earáid searvvis maiddái. Dán jagi leat muhtumat  massán soapmasa gean ráhkisit, ja sii rahčet gávdnat coavzzi vázzit viidáseappot.

Earát fas leat dovdan ilu go bearaš stuorru. Muhtumat ávvudit ođđajagi Norggas vuohččan, ja earát leat ges olgoriikkas otná eahkeda. Oallugat leat juste das gos háliidit leat, earát ohcalit ja váillahit.

Muhto mot dal juo leš, de leat mii olbmot geat leat čadnon oktii oaidnemeahttunis báttiiguin oktasaš stuora searvevuohtan.

Mii leat guođđán jagi mas lei olu dramatihkka, -  ja mii ain birasta min. Ruošša hiegis soahtan Ukrainas lea buktán ođđa  lossa duođalašvuođa maiddái min oassái máilmmis. Oallugat dovdet vuorrádusa, sihke dáppe Norggas ja eurohpalaš searvevuođas.

Seammás oaidnit mot norgalaččat veahkehit olbmuid heahtedilis, sihke humaniteara doaimmaid bokte ja eará láhkái.

Dat illudahttá mu ja dovddan rámisvuođa.

Miehtá min riika leat olbmot ožžon ođđa ránnjáid.  Báhtareaddjit ceggejit ođđa eallima Norggas dainna doaivagiin ahte olahit oadjebasvuođa ja loaktima – ja ožžot buori veahki dain oallugiin geat sávvet ahte galggaše sájáiduvvat dáppe min luhtte. Mun sávan ahte buohkat geat besset ásahit ođđa ruovttu Norggas dovdet liekkusvuođa ja oadjebas hámmana maid ohcalit sutnje ja geaidda leat ráhkkásat.

Mii geat dál eallit, leat bajásašaddan priviligerejuvvon áiggis go olu lea mannan rievttes guvlui- sihke máilmmis ja Norggas.

Dán áiggis leat eanet ja eanet olbmot beassan eret  hirbmat geafivuođas, ja leat čuožžilan eanet demokrátiijat.

Mii leat buori muddui measta vuordán ahte máilbmi ain galgá ovdánit. Muhto dađi bahabut eat sáhtte dan šat vuordit dáhpáhuvvamis. Stuora osiin máilmmis oaidnit ahte demokráhtalaš friddjavuođat hedjonit. Geafivuohta lassána fas, ja šaddet eanet báhtareaddjit sođiid, riidduid ja dálkkádaga geažil.

Ja dálkkádat lea juste dál dat duođaleamos ášši.

Mii fertet dahkat buot maid oba sáhttit ge várjalandihte min eatnama.  Sihke suodjalandihte olbmuid ruovttuid ja seailluhandihte dan fiinna ovttasdoaibmama min ealli lu0nddus.

Dát leat duođai dakkár suorgi mas mii buohkat dárbbašit nubbi nuppi. Go mii leat buohkat seamma sorjavaččat eatnamis. Ja dálkkádatrievdamat eai  bisan riikarájiid duohkái. Mun váimmustan doaivvun ahte mii dál nagodit doaibmat dán dili duođalašvuođa ektui.

Maŋemus logenar jagiid lea buresbirgejupmi jámmadit lassánan Norggas. Dattege lea oallugiin dál vuorrádus boahtteáiggi dáfus. Dii geat dál vásihehpet ođđa lossa nođiid maŋŋel go guokte jagi leat rahčan rohttudávddain-dii lehpet mu jurdagiin. Mun sávan ahte dilli buorrána buohkaide geat rahčet ja váivašuvvet.

Dál lea áigi oaidit guhtet guoibmámet. 

Naba jus mii buohkat beaivválaččat jearašeimmet soames olbmos geainna deaivvadit: maid mun sáhtášin dahkat du ovddas?

Jurddaš man olu buriid vásáhusaid dát mielddisbuvttášii!

Dat ii mávsse fal ii maidege, dušše veahá jálluvuođa árgabeaivvis ja veahá liige ovddasmorraša.

Hás dát jearaldat sáhtášii leat dego čuovgan maid guoddit iežamet mielde ođđa jagis ja mainna sáhtášeimmet čuvget earáid sevdnjes eahkediid?

Guhkes áigge vuollái lea njulgestaga buohkaide buoremussan go buohkain lea nu buore dilli go vejolaš.

Odne eahkes háliidan cealkit erenoamáš dearvvuođaid didjiide geat lehpet nuorat.  Muitibehtet fal ahte  juohkehaččas dis lea juoga mii lea erenoamáš ja divrras mii lea dušše du, mii dagaha ahte don leat don.  Dat lea juoga maid sáhtát geavahit buorrin alccesat ja earáide du birrasis.

Ja ii leat bu0zalmasvuohta dahje eahpenormála dovdat bákčasa, váivvi, morraša ja ahte it oro nagodeame maid galggašit. Nie lea mis buohkain duollet dálle – olles eallima.

Soaitá erenoamáš dehálaš namuhit dán otná eahkeda go Eurohpas lea soahti, Norggas lea lossa dilli ja olbmot rahčet: sihke máilmmihistorjjás, Norgga historjjás ja ovttaskas olbmuid eallinhistorjjáin gullá vaikko man olu olbmuid birra geat gahččet ja ravget – ja fas čuožžilit. Dát lea historjjá ja eallima iežas ritma.

Mii gahččat ja mii fas čuožžilit. Ohpit ahte ohpit.

Muhto hui hárve nagodit dán dahkat okto. Mii dárbbašit earáid.

Ja mii fertet loktet geahčastaga.

Olgoriikii, solidáralaččat eará olbmuiguin.

Ja iežamet eallimis. Vai oaidnit geahčastagaid sis geat dárbbašit min.

Muhto maiddái ohcalandihte geahčastagaid sis geat sáhtáše leat midjiide veahkkin go mii dárbbašit veahki. Lea givrodat ahte nagoda bivdit veahki go dárbbaša veahki.

Ráhkis buohkat,
Dán vássan jagi leat vásihan ođđa oktavuođa Oarjemáilmmis ja Eurohpas. Leat nagodan čoagganit oktasaš árvo-ja sihkkarvuođasearvevuhtii beroškeahtta mii muđui earuha min. Min máilmmioasis leat dovddastan ahte mii dárbbašit earáid. Fárrolaga šaddat gievrrabun ja eanet oadjebassan.  Dát addá doaivaga dilis mas dál čuožžut, ja maiddái boahtteáiggi dáfus.

Norggas leat maiddái ožžon muittuhussan ahte mis lea álbmotstivren ja dasto makkár árvvuide leat huksen  min servodaga. Leat ožžon muittuhussan makkár árvu demokráhtalaš friddjavuođas lea.

Ja maid mearkkaša cealkit iežamet oaiviliid nu ahte ii leat áittan iežamet heggii.

Oskut maid háliidit.

Ja vel eanemusat: dovdat man buorre lea eallit riikkas gos lea ráfi.

Min demokrátiija álgá dás:
Ahte luohttit dasa ahte háliidit earáide buot buori. Ahte bargat dan ovdii mii lea buohkaide buoremussan, mii fátmmasta nu oallugiid go vejolaš.

Ja ahte mis lea attáldahkan ipmirdit makkár eallin earáin lea, sis geas lea earálágan dilli go mis.

Vai dán galgat olahit, de fertejit buohkat vásihit ahte su guldalit. Mus lea jáhkku ságastallamii.  Astat nuppi geahččalit ipmirdit – ja buoremus vuoiŋŋain servvoštallat earáiguin.

Dát sáhttá fal leat oalle lossat, muhto guhkes áigge vuollai leat dát gánnáhahtti. Dáinna lágiin sáhttit bisuhit ja nannet Norgga man fárrolaga leat huksen.

Ja juohkehaš sáhttá váikkuhit:

Go dovddastit ahte mii dárbbašit guhtet guoibmámet -sihke máilmmis ja árgabeaivvis

Go loktet geahčastaga.

Ja go jearrat: maid sáhtán dahkat du ovddas?

 

Mun sávan juohcehažžii buori ođđa jagi!

 

31.12.2022

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas
Hans Majestet Kong Haralds tale nyttårsaften 2022 (Foto: NRK)