Njuike váldosisdollui

Opera museas

Odne šattai Oslo Operaviessu ja Stavangera Geopárka oassin the Museum of Modern Art (MoMA) čoakkáldagas New York gávpogis. Dat dáhpáhuvai go Majestehta Dronnet attii dien guokte modealla ja arkiteaktatevnnegiid skeaŋkan museai.

21.10.2011

Snøhetta Operaviessu lea šaddan ikonan maid ollu turisttat hálidit oaidnit Oslos. Geopárka, maid Helen & Hard leat tevdnen, lea mánáid stoahkanbáiki oljooaivegávpogis Stavangeris. Párka lea hábmejuvvon Nordsjøen Trollfelt oljobohkanrusttega topográfiija mielde, ja doppe leat petroleumindustriija biergasat čikŋan ja stoahkanrusttegin.

Operaviesu ja Geopárkka modeallat galget leat oassin MoMA arkitektuvra- ja designossodagas. Barry Bergdoll, gii lea dan ossodaga kurator, muitalii ahte sii leat guhkit áiggi juo čuvvon Norgga arkitektuvrra ovdáneami, ja son gohčodii riikkaidgaskasaš dohkkehuvvon Snøhetta dehálaš oassi rikkis ja miellagiddevaš arkitektuvra- ja designbirrasis.

Dronnet Sonja logai ahte arkitektuvra lea njunušfága dálá Norgga designsuorggis, ja son lei ilus go MoMA čájeha beroštumi dasa:

«MoMA has always been a frontrunner in recognizing new innovative developments in the arts. We are all excited by your interest in Norwegian architecture. Today these two models become part of your famous collection – which as you all know - houses models of some of the most important buildings of our time.”

Ovdal modeallaid addindilálašvuođa MoMAs, finaiga Gonagas ja Dronnet Ground Zero geahččamin, gos 2001 čakčamánu 11.beaivvi terrorfalleheapmi dáhpáhuvai, mii billistii World Trade Centera.

Ground Zero

Dán báikái lea huksejuvvon terrorfalleheami muitopárka. Párka ja musea mii dasa gullá, leat ceggejuvvon muitun danlagabui 3.000 olbmui geat masse heakka terrordáhpáhusas, ja buohkaid várás geat heaggavárain barge gádjut earáid.

Dan guovtti čiekŋalis «luoddasadjái» gos jumešdoartnat ceaggájedje, lea dál huksejuvvon čáhceláttu man birra lea seaidni masa duššan olbmuid namat leat čállojuvvon bronssain. Eará váldoelementa párkkas leat 200 áikamuora, main okta, namalassii – «the Survivor Tree» - duohtavuođas cevccii čakčamánu 11. beaivi billisteami. Davviriikkaid stáhtaoaivámuččat leat čoahkkanan New York gávpogii dan oktavuođas go lea the American Scandinavian Foundations 100-jagi ávvudeapmi, ja iđđesbeaivvi bijai juohkehaš sis vilges lieđđevitkku the Survivor Tree muorramáddagii:

Majestehtaguovttos Gonagas Harald ja Dronnet Sonja bijaiga liđiid Norgga ovddasteaddjin. Ruoŧa liđiid bijaiga Majestehtaguovttos Gonagas Carl Gustaf ja Dronnet Silvia. Islándda ovddasteaddji leigga Presideanta Ólafur Ragnar Grímsson ja Dorrit Moussaieff ja Suoma ovddasteigga Presideanta Tarja Halonen ja Pentti Arajärvi. Danmárkku liđiid bijaiga Gonagaslaš Allavuođat Ruvdnaprinsa Frederik ja Ruvdnaprinseassa Mary.

Áidna visti párkkas lea museapaviljoŋga. Musea muitala čakčamánu 11.beaivi – falleheami govaiguin, filmmain, persovnnalaš diŋggaiguin ja sin duođaštusaiguin geat gádjo heakkaset. Paviljoŋgga lea tevdnen Snøhetta.

The American Scandinavian Foundation 100 jagi

The American Scandinavian Foundation lea čalmmustahttán iežas 100-jagi ávvudeami ollu lágidemiiguin dán jagi, earet eará leat lágiduvvon golbma davviriikkalaš dáiddačájáhusa. Maŋemusa dien čájáhusráiddus, Luminous Modernism, rabai Dronnet Sonja ikte. Eahkes jotket ávvudeami stuora gallamállásiin Hilton Hoteallas.

Buot davviriikkaid alimus dási ovddasteaddjit leat doppe fárus. Gonagas Harald ja Dronnet Sonja, Gonagas Carl Gustaf, Dronnet Silvia ja Prinseassa Madeleine, Presideanta Ólafur Ragnar Grímsson ja Dorrit Moussaieff, Presideanta Tarja Halonen ja Pentti Arajärvi, Ruvdnaprinsa Frederik ja Ruvdnaprinseassa Mary leat doppe.

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas