Hopp til hovedinnhold

Gávppašeapmi ja kultuvra

Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet leigga Mátta-Afrihkká Presideantta, H.E. dr Jacob Zuma ja su roavvá Tobeka Zuma mielde ollu guossástallamiin odne. Gonagasbára ja Presideantabára prográmmas ledje sihke ealáhusat, dearvvašvuohta ja kultuvra.

01.09.2011

Vuosttaš báiki gos Gonagas Harald ja Presideanta Zuma finaiga, lei Det Norske Veritas. Dan maŋŋá soai manaiga Gamle Logenii, gos Norgga ja Mátta-Afrihkká ovddasteaddjit ledje čoahkkanan ealáhusseminárii.

Ollu Norgga doaimma leat ásahuvvon Mátta-Afrihkkái, ja min guovtti riikka gaskasaš gávppašeapmi lassána. Innovasjon Norges, mii lei otná seminára ovddasvástideaddji, lea sierra kantuvra Johannesburgas gos barget láhčit oktavuođaid gaskal Norgga ja Mátta-Afrihkká ealáhusaid.

Maŋemus jagiid lea maid Norgga turisttaid lohku lassánan geat mannet fitnat Mátta-Afrihkkás, ja dál fitnet juohke jagi 23 000 norgalačča doppe.

Logaldalai

Maŋŋá seminára oahpistii Gonagas Harald Presideantta Nobelinstituhttii gos Presideanta Zuma doalai logaldallama Peace and Reconciliation – a South African Perspective. Dan maŋŋil lei Presideanttas maid čoahkkin stáhtaministariin Jens Stoltenberg.

Ullevål buohcciviessu

Dronnet Sonjas ja presideantaroavvá Tobeka Zumas lei seammás sierra prográmma. Soai finaiga Ullevål universitehtabuohcciviesus. Doppe muitaledje sudnuide buohcciviesu internašunála ovttasbargguid birra ja doavttir Eyrun Kjetland muitalii eandalii dan ovttasbarggu birra mii lea gaskal Ullevål ja Mátta-Afrihkká doaimmaid mat barget nissonolbmuid buozanvuođaiguin. Dronnet ja Zuma roavvá beasaiga maid gullat maid Ullevål bargá borasdávdasuorggis.

Ráđđehuslunša

Stáhtaministtar Stoltenberg ja su roavvá Ingrid Schulerud leigga Ráđđehusa bealis bovden Presideantabára lunšii Akershus sloahtas. Gonagas ja Dronnet leigga maid doppe.

Holmenkollenis

Veaigin fitne Gonagasbárra ja Presideantabárra Holmenkollenis. Ikte sii fitne Nobela ráfiguovddážis gos nobelbálkkašumi vuoiti Fridtjof Nansenlei guovddážis. Odne lei ges polmátkkošteaddji Nansen gii lei guovddážis.

Sabetmusea lea vári siste Holmenkollenluohkás, ja doppe beassá oaidnit ja gullat 4000 jagi sabethistorjjá. Okta dehálaš oassi leat polarčájáhusat mat earet eará čájehit Fridtjof Nansena ja Roald Amundsena eanemus mearkkašahtti mátkkiid.
 

Stáhtaguossástallan loahpahuvvo odne preassačoahkkimiin Šloahtas mii lágiduvvo Presideanta Zuma ja su roavvá Tobeka Zuma várás.
 

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas