Gávppaeapmi ja kultuvra
Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet leigga Mátta-Afrihkká Presideantta, H.E. dr Jacob Zuma ja su roavvá Tobeka Zuma mielde ollu guossástallamiin odne. Gonagasbára ja Presideantabára prográmmas ledje sihke ealáhusat, dearvvavuohta ja kultuvra.
Vuostta báiki gos Gonagas Harald ja Presideanta Zuma finaiga, lei Det Norske Veritas. Dan maŋŋá soai manaiga Gamle Logenii, gos Norgga ja Mátta-Afrihkká ovddasteaddjit ledje čoahkkanan ealáhusseminárii.
Ollu Norgga doaimma leat ásahuvvon Mátta-Afrihkkái, ja min guovtti riikka gaskasa gávppaeapmi lassána. Innovasjon Norges, mii lei otná seminára ovddasvástideaddji, lea sierra kantuvra Johannesburgas gos barget láhčit oktavuođaid gaskal Norgga ja Mátta-Afrihkká ealáhusaid.
Maŋemus jagiid lea maid Norgga turisttaid lohku lassánan geat mannet fitnat Mátta-Afrihkkás, ja dál fitnet juohke jagi 23 000 norgalačča doppe.
Logaldalai
Maŋŋá seminára oahpistii Gonagas Harald Presideantta Nobelinstituhttii gos Presideanta Zuma doalai logaldallama Peace and Reconciliation – a South African Perspective. Dan maŋŋil lei Presideanttas maid čoahkkin stáhtaministariin Jens Stoltenberg.
Ullevål buohcciviessu
Dronnet Sonjas ja presideantaroavvá Tobeka Zumas lei seammás sierra prográmma. Soai finaiga Ullevål universitehtabuohcciviesus. Doppe muitaledje sudnuide buohcciviesu internaunála ovttasbargguid birra ja doavttir Eyrun Kjetland muitalii eandalii dan ovttasbarggu birra mii lea gaskal Ullevål ja Mátta-Afrihkká doaimmaid mat barget nissonolbmuid buozanvuođaiguin. Dronnet ja Zuma roavvá beasaiga maid gullat maid Ullevål bargá borasdávdasuorggis.
Ráđđehusluna
Stáhtaministtar Stoltenberg ja su roavvá Ingrid Schulerud leigga Ráđđehusa bealis bovden Presideantabára lunii Akershus sloahtas. Gonagas ja Dronnet leigga maid doppe.
Holmenkollenis
Veaigin fitne Gonagasbárra ja Presideantabárra Holmenkollenis. Ikte sii fitne Nobela ráfiguovddáis gos nobelbálkkaumi vuoiti Fridtjof Nansenlei guovddáis. Odne lei ges polmátkkoteaddji Nansen gii lei guovddáis.
Sabetmusea lea vári siste Holmenkollenluohkás, ja doppe beassá oaidnit ja gullat 4000 jagi sabethistorjjá. Okta dehála oassi leat polarčájáhusat mat earet eará čájehit Fridtjof Nansena ja Roald Amundsena eanemus mearkkaahtti mátkkiid.
Stáhtaguossástallan loahpahuvvo odne preassačoahkkimiin loahtas mii lágiduvvo Presideanta Zuma ja su roavvá Tobeka Zuma várás.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

Juovlagovat Šloahtas
Odne almmuhuvvojedje Gonagasbára ja Ruvdnaprinsabearraša árbevirolaš juovlagovat. Dán háve leat sii govvejuvvon Šloahttakapeallas.

Adveantaboddu Šloahttakapeallas
- Buresboahtin min lusa deike Šloahttakapellii. Dán jagi hálidit mii juogadit adveantabottu dinguin. Sávan diidjiide buori vásáhusa ovttas minguin.