Abelbálkáupmi 2010
Majestehta Gonagas addá odne Abelbálkáumi professorii John Torrence Tate Gamle Logenis. Professor Tate oau bálkáumi dan stuora barggu ovddas maid son lea bargan ja mas guhká juo leama váikkuhus lohkoteoriijai.
Ovdala odne lea bálkáumi vuoiti Gonagas Haralda audieanssas Gonagasla loahtas.
Abelbálkáupmi lea nammaduvvon norgala matematihkkára Niels Henrik Abel nama mielde, ja dat addojuvvo hui stuora dieđala barggu ovddas mii dahkko matematihkas. Lea Det Norske Videnskaps-Akademi mii juohká bálkáumi, maid dán jagi oau University of Texas, Austin professora John Torrence Tate
Akademiija ákkastallan
Det Norske Videnskaps-Akademiija ákkastallamis daddjo earet eará:
"Skuvlamatematihka ja beaivvála álkis 1, 2, 3, rehkenastima duohkái lea čiehkaduvvon máŋggabealát ja váttis máilbmi mii lea hástalan muhtun máilmmi olmmosoga alimus dási jierpmi geavaheddjiid. Dát vuolgá juo álgologuid imavuođas ja guoská maid dasa movt mii vurket, sirdit ja sihkkarastit dieđuid ođđaáigása dihtoriin. Dán máilmmi gohčodit lohkoteoriijan. Maŋemus jagiid lea dat sturron ja addan okta dain eanemus nálátuhtti ja alimus dásis ovdánan surggiin matematihkas, nanu ovttastahtti doaimmas eará surggiiguin nugo algebra geometriijain ja teoriijain mii čilge automorfe hámiid. John Tate lea okta váldoarkiteavttain dán ovdáneami bargguin.
(...) Ollu algebraii gulleva lohkoteoriijain ja aritmetrala geometriija gávdnojit due danin go John Tate lea nu čehpet daiguin bargan ja čuvgen daid. John Tate lea garrasit váikkuhan ođđaáigasa matematihkkii, nu ahte dat dáidá guhká dovdot."
Bálkáumi juohkin Gamle Logenis
Allaáiggala Abelbálkáumi juohkin lea Gamle Logenis Oslos ja dat álggii diibmu 14:00 odne. Det Norske Videnskaps-Akademiija preses, Nils Chr. Stenseth, doallá rahpansártni ja Abellávdegotti jođiheaddji, Kristian Seip, čilge čiekŋaleappot lávdegotti ákkástallama.
Bálkáumi addá Majestehta Gonagas Harald.
Abelbálkáumi birra
Abelbálkáupmi galgá váikkuhit buoridit matematihkkafága árvvu servodagas ja movttáskahttit mánáid ja nuoraid berotigoahtit dan fágas. Dat juogaduvvui vuostta geardde 2003:s, ja bálkáupmi lea 6 miljovnna ruvnno.
Bálkáupmi lea nammaduvvon norgala matematihkkára Niels Henrik Abel nama mielde, gii ieas oanehis eallináiggis ovddidii ollu teoriijaid mat áiggi mielde adde áibbas mearrideaddji fága ovddideamis. Abel jámii tuberkulose dávddain 1829:s, due 26 jagi boarisin.
Lea vierru ahte Abelbálkáumi vuoiti bidjá lieđđekránssa Niels Henrik Abel bácci lusa ovdal bálkáumi juohkindilálavuođa, ja dan dagai professor Tate ikte. Bácci lea Gustav Vigeland ráhkadan, ja dat ceaggá Abelhaugen nammasa aláis loahttapárkkas.
Báŋkeahtta Akershusas
Odne eahkes lea Gonagas Ráđđehusa báŋkeahtas Akershus loahtas John T. Tate gudnin. Stáhtaráđđi Tora Aasland lea báŋkeahtas guossoheaddjin ja 2004:ii Abelbálkáumi vuoiti, Sir Michael Atiyah, lea eahkeda njunu sárdnideaddji.
Bálkáumi vuoiti prográmma viidáseappot
Ihttin doallá professor Tate bálkáumilogaldallama "The arithmetic of elliptic curves" Oslo Universitehtas. Duorastaga mátkkota bálkáumi vuoiti Kristiansandii gos galgá deaivvadit studeanttaiguin ja logaldallat Agder Universitehtas.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

Juovlagovat Šloahtas
Odne almmuhuvvojedje Gonagasbára ja Ruvdnaprinsabearraša árbevirolaš juovlagovat. Dán háve leat sii govvejuvvon Šloahttakapeallas.

Adveantaboddu Šloahttakapeallas
- Buresboahtin min lusa deike Šloahttakapellii. Dán jagi hálidit mii juogadit adveantabottu dinguin. Sávan diidjiide buori vásáhusa ovttas minguin.