Abelbálkášupmi 2010
Majestehta Gonagas addá odne Abelbálkášumi professorii John Torrence Tate Gamle Logenis. Professor Tate oažžu bálkášumi ” dan stuora barggu ovddas maid son lea bargan ja mas guhká juo leamaš váikkuhus lohkoteoriijai”.
Ovdalaš odne lea bálkášumi vuoiti Gonagas Haralda audieanssas Gonagaslaš šloahtas.
Abelbálkášupmi lea nammaduvvon norgalaš matematihkkára Niels Henrik Abel nama mielde, ja dat addojuvvo hui stuora dieđalaš barggu ovddas mii dahkko matematihkas. Lea Det Norske Videnskaps-Akademi mii juohká bálkášumi, maid dán jagi oažžu University of Texas, Austin professora John Torrence Tate
Akademiija ákkastallan
Det Norske Videnskaps-Akademiija ákkastallamis daddjo earet eará:
"Skuvlamatematihka ja beaivválaš álkis 1, 2, 3, rehkenastima duohkái lea čiehkaduvvon máŋggabealát ja váttis máilbmi mii lea hástalan muhtun máilmmi olmmošsoga alimus dási jierpmi geavaheddjiid. Dát vuolgá juo álgologuid imašvuođas ja guoská maid dasa movt mii vurket, sirdit ja sihkkarastit dieđuid ođđaáigásaš dihtoriin. Dán máilmmi gohčodit lohkoteoriijan. Maŋemus jagiid lea dat sturron ja šaddan okta dain eanemus náláštuhtti ja alimus dásis ovdánan surggiin matematihkas, nanu ovttastahtti doaimmas eará surggiiguin nugo algebra geometriijain ja teoriijain mii čilge automorfe hámiid. John Tate lea okta váldoarkiteavttain dán ovdáneami bargguin.
(...) Ollu algebraii gullevaš lohkoteoriijain ja aritmetralaš geometriija gávdnojit dušše danin go John Tate lea nu čehpet daiguin bargan ja čuvgen daid. John Tate lea garrasit váikkuhan ođđaáigasaš matematihkkii, nu ahte dat dáidá guhká dovdot."
Bálkášumi juohkin Gamle Logenis
Allaáiggalaš Abelbálkášumi juohkin lea Gamle Logenis Oslos ja dat álggii diibmu 14:00 odne. Det Norske Videnskaps-Akademiija preses, Nils Chr. Stenseth, doallá rahpansártni ja Abellávdegotti jođiheaddji, Kristian Seip, čilge čiekŋaleappot lávdegotti ákkástallama.
Bálkášumi addá Majestehta Gonagas Harald.
Abelbálkášumi birra
Abelbálkášupmi galgá váikkuhit buoridit matematihkkafága árvvu servodagas ja movttáskahttit mánáid ja nuoraid beroštišgoahtit dan fágas. Dat juogaduvvui vuosttaš geardde 2003:s, ja bálkášupmi lea 6 miljovnna ruvnno.
Bálkášupmi lea nammaduvvon norgalaš matematihkkára Niels Henrik Abel nama mielde, gii iežas oanehis eallináiggis ovddidii ollu teoriijaid mat áiggi mielde šadde áibbas mearrideaddji fága ovddideamis. Abel jámii tuberkulose dávddain 1829:s, dušše 26 jagi boarisin.
Lea vierru ahte Abelbálkášumi vuoiti bidjá lieđđekránssa Niels Henrik Abel bácci lusa ovdal bálkášumi juohkindilálašvuođa, ja dan dagai professor Tate ikte. Bácci lea Gustav Vigeland ráhkadan, ja dat ceaggá Abelhaugen nammasaš alážis Šloahttapárkkas.
Báŋkeahtta Akershusas
Odne eahkes lea Gonagas Ráđđehusa báŋkeahtas Akershus šloahtas John T. Tate gudnin. Stáhtaráđđi Tora Aasland lea báŋkeahtas guossoheaddjin ja 2004:ii Abelbálkášumi vuoiti, Sir Michael Atiyah, lea eahkeda njunuš sárdnideaddji.
Bálkášumi vuoiti prográmma viidáseappot
Ihttin doallá professor Tate bálkášumilogaldallama "The arithmetic of elliptic curves" Oslo Universitehtas. Duorastaga mátkkošta bálkášumi vuoiti Kristiansandii gos galgá deaivvadit studeanttaiguin ja logaldallat Agder Universitehtas.
Stuorát govva
Stuorát govvaJuogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagasbárra guossin Askøyas
Goalmmát ja maŋemus beaivvi Hordalanda fylkkamátkkis lei Gonagasbárra Askøyas. Stuora oktasaš skuvlakoara sávai Majestehta Gonagassii ja Majestehta Dronnegii buresboahtima go soai lávkiiga gáddái Herdla smávvafanashámmanii.
Gonagasbárra Granvin ja Ulvik suohkaniin
Gonagasbára nubbe beaivi Hordaland fylkamátkkis čađahuvvui Granvin ja Ulvik suohkaniin Hardangeris. Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet manaiga gáddái Granvik guossebrukkas eske iđđes.