Hopp til hovedinnhold

Rabai soahtehistorjjálaš báikki

Majestehta Gonagas rabai mannan mánnodaga Soahtehistorjjálaš báikki Gieddenjunis/Basieváries. Stuora muitobázzi lea ceggejuvvon muitun sidjiide geat dien báikkis gahčče go sohte duiska soahteveaga vuostá cuoŋománu 24. beaivvi 1940.

16.06.2009

Dán allaáiggalaš seremoniija álggahettiin čuojahuvvo buot daid riikkaid nášunállávlagat mat ledje mielde soahtamin Basieváries. Maiddái muhtumat sis geat ledje mielde cuoŋománu 24. beaivvi 1940 soahtamis ledje boahtán rahpandilálašvuhtii. Gonagas Harald giitalii rahpansártnistis earenoamážit sin:

"Dákkár beivviid ihtet ovdan dat albma sáŋgárat. Sii geat leat mielas addit heaggaset earáid friddjandahkama dihtii. Muhtumat sis leat min searvvis dás odne. Áiggun earenoamážit din giitit daid daguid ovddas maid čađaheiddet ja jálluvuođa ovddas maid dalle čájeheidddet. Mii atnit stuora gudnis dan maid dii barggaide min eatnama historjjás dieid issoras jándoriid."

Maŋŋá rahpandilálašvuođa čájehedje Gonagassii materiálaparáda mas Gonagas beasai oaidnit sihke fievrruid mat adnojuvvojedje 2. máilmmisoađis ja maiddái fievrruid mat geavahuvvojit bálvalusas dál.

Maŋŋá lunsja Basieváries jotkkii Gonagas Harald mátki helikopteriin, ja beasai girddidettiin gullat 6. divišuvnna historjjá ja gokko Basievárie soahtamat čađahuvvot. Helikopter seaivvui Narviikii, ja doppe ledje Gonagassii lágidan kultuvrralaš čájáhusaid, main ledje mielde Narviika mánát ja nuorat. Seremoniija loahpahuvvui go Majestehta Gonagas bijai liđiid Narviika Frihetsmonumesantta lusa.

Guossástallan loahpahuvvui Narviika ráđđeviesus gos Gonagas eare eará beasai ságastallat 2. máilmmisoađi veteránaiguin. Fránska ja duiska ambassadørat doalaiga sáhkavuorru vuostáiváldin dilálašvuođas.

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas