Hopp til hovedinnhold

Hamsun 2009 rahpan

Majestehta Dronnet lei mielde Hamsun-jagi 2009 almmolaš rahpamis Nationalbibliotehkas. Leif Hamsun, Knut Hamsun mánáidmánná, doaimmahii almmolaš rahpama, go gaikkehii ovtta kaleanddarbláđi mii lei válljejuvvon ávvudeapmái symbolan.

22.02.2009

Rahpanprográmma sisttisdoalai earet eará oasi čájáhusas "Sult og Suppe" mas ledje mielde neavttárat Per Christian Ellefsen, Herborg Kråkevik ja Håkon Ramstad, Cathrine Telle lei bagadeaddji.

Gáhttateáhter

"Sult og Suppe" čájehuvvui seamma beaivvi gáhtaid alde Nationalteáhteris St. Olav plass rádjái, ja gehččiide guossohuvvui nuvttá málli. Čájáhusa vuolggabáiki lea Knut Hamsun romána "Sult", mainna son šattai duođas dovddus. Čájáhusas leat earet eará oasit sihke "Hamsuns gate" bihtás, mii čájehuvvo Nationalteáhteris ja "Sult" čájáhusas mii čájehuvvo Torshovteáhteris.

Čájálmas k u b o a a

Dronnet beasai maid oaidnit k u b o a a čájálmasa – mii čájeha Knut Hamsun ovdalaš girječállima. Doppe čájehit teavsttaid, logaldallamiid, reivviid, giehtačállosiid ja vuosttaš almmuhuvvon girjjiid 1890-jagiin, ja muitaluvvo maid eará girječálliid, regissøraid ja komponisttaid birra geaid bargguid Knut Hamsun lea báidnán. Dát čájálmas lea rabas geassemánu 6. beaivvi rádjái 2009.

150-jagi ávvudeapmi

Hamsun-jahki 2009 lágiduvvo čalmmustahttin dihtii dan ahte lea 150 jagi dan rájes Knut Hamsun riegádii. Ávvudeapmi galgá leat miehtá riikka smávva ja stuorát lágidemiiguin.

Boahtte našuvnnalaš čalmmustahttin lea Lom báikkis Vågås borgemánu 1. beaivvi, ja dan lágideami vuolggabáiki galgá leat "Markens Grøde" romána. Moadde beaivvi maŋŋá, borgemánu 4. beaivvi lea Hamsunguovddáža rahpan Hamarøyas Nordlánddas, ja dan duogáš lea "Landstrykere". Maŋemus dain njealji našuvnnalaš Hamsun- čalmmustahttimiin lea biddjojuvvon Grimstadii čakčamánu 18. beaivvi, ja dan vuolggabáiki lea "På gjengrodde stier".

Guoskevaš leaŋkkat

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas