Njuike váldosisdollui

Gonagas rabai Stuoradikki 29. geardde

Majestehta Gonagas rabai odne 163. Stuoradikki. Dán jagi Truvdnosárdni lea 29. Truvdnosárdni maid Gonagas Harald lea lohkan Stuoradikki ođđa áigodaga allaáiggálaš rahpamis.

02.10.2018

Stuoradikki allaáiggálaš rahpan juohke jagi golggotmánus čohkke Gonagasviesu, ráđđehusa ja stuoradiggeáirasiid seremoniijai mii lea okta dain eanemus allaáiggálaš almmolaš seremoniijain mii mis leat Norggas. Stuoradikki rahpan lea okta Gonagasa deháleamos vuođđolágalaš geatnegasvuođain.

Majestehta Dronnet ja Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa leat Gonagasa mielde dán seremoniijas.

Boahtin

Jus lea buorre dálki, de láveba Gonagas ja Dronnet boahtit Šloahtas Stuoradiggái rabas biillain, muhto odne lei arvvesdálki, ja danin bođiiga soai giddejuvv0n biillain Šloahtas našunálačoahkkimii. Doppe sávai deputašuvdna, man jođihii Hordalándda stuoradiggeáirras Helge André Njåstad, Gonagasviesu olbmuide buresboahtima.

Deputašuvnnas mii vuostáiváldá Gonagasa ja su mielčuovvuid Stuoradikki rahpamis, leat čieža stuoradiggeáirasa, ja sii leat dasto Gonagasas láidesteaddjin nu guhká go Gonagas lea Stuoradiggeviesus.

Ráđđehusa sárdni- Truvdnosárdni

Stáhtaministtar  Erna Solberg attii Gonagassii Truvdnosártni. Dan lea ráđđehus čállán, ja das bohtet ovdan ráđđehusa politihka plánat dán boahttevaš stuoradiggeáigodahkii.

Gonagas Harald lohká Truvdnosártni Stuoradikki allaáiggálaš rahpamis. Govva: Lise Åserud / NTB Scanpix


Dasto lohkkojuvvui čálus mii čilge Riika dilálašvuođa. Čálekeahtes árbevieru mielde lea ráđđehusa nuoramus áirras gii dan galgá lohkat. Dán háve dien barggu oaččui eanandoallo- ja biebmoministtar Bård Hoksrud.  Truvdnosárdni lohkkojuvvo girjedárogillii,  muhto 1932 árbevieru mielde lohkkojuvvo Riika dilálašvuođa čilgehus  álo ođđadárogillii.

Gonagas attii dasto Truvdnosártni Stuoradikki presidentii, Tone Wilhelmsen Trøen, guhte doalai sártni ovdal go seremoniija loahpahuvvui Našunálalávlagiin, Ja vi elsker.


Buohkat sálas čužžot seremoniija áiggi. Govva: Lise Åserud / NTB scanpix

Vuođđolága § 74

Seremoniija lágideami vuođđun lea Vuođđoláhka:
«Dalán go Stuoradiggi lea vuođđuduvvon, de rahpá Gonagas dahje dat geasa son addá dan fápmudusa, Stuoradikki šiehtadallamiid sártniin mas son muitala riika dilálašvuođa birra, ja makkár diliid son earenoamážit dáhttu ahte Stuoradiggi galgá čalmmustahttit. Ii makkár ge ságastallan ja oaivadallan galgga dáhpáhuvvat Gonagasa lagasvuođas».

Dasto lea ge nu ahte Stuoradiggi ii sáhte gieđahallat makkárge áššiid nu guhká go Majestehta lea Stuoradiggeviesus. Danin ii gieđahallagoađe ge Stuoradiggi Truvdnosártni ja Riika dilálašvuođa čilgema ovdal go Gonagas ja sii geat leat su fárus leat guođđán Stuoradikki. Truvdnosárdnedebáhtta álgá ihttin iđđes.

Guhkes linját

Gonagas Harald lea 29. geardde rahpan Stuoradikki. Vuosttaš geardde lei 1990:s, dalle son lei regeanta go Gonagas Olav lei buohcci.

Ruvdnaprinsa Harald boahtá vuosttaš geardde rahpat Stuoradikki. Govva: Tor Richardsen


Dán jagi lea 112 jagi dan rájes Gonagas Haakon VII rabai vuosttaš Stuoradikki Norgga Gonagassan. Dat dáhpáhuvai golggotmánu 22. beaivvi 1906. Earret soahtejagiid rabai Gonagas Haakon Stuoradikki juohke jagi gitta 1955 rádjái. 1956:s ja 1957:s lei Ruvdnaprinsa Olav guhte rabai Stuoradikki go dalle lei Gonagas Haakon buohcci.

Gonagas Haakon lohká Truvdnosártni Stuoradikki rahpamis 1947. Govva: NTB / Scanpix


Stuoradikki rahpama prosedyra ruohttasat mannet gitta Gonagas Christian Frederik válljemii  Eidsvollas 1814:s. Doppe ledje luohttevaš ámmátolbmát geat láidestedje Gonagasa. Dat vierru lea fievrreduvvon viidáseappot dálážii, dasgo dál bovde ráđđehus ollu siviila ja militeara ámmátolbmuid ámmátolbmuid prosešuvdnii. Maiddái dál, nugo dalle dan áiggi, čužžot Gonagasa ja Ruvdnaprinssa adjutánttat Gonagasviesu miellahtuid bálddas Stuoradikki lávddis.

Uniovdnaáigi

Go Norga lea uniovnnas Ruoŧain, de ii lean buot háviid Gonagas dahje Ruvdnaprinsa gii čađahii Stuoradikki allaáiggálaš rahpama. Dan sajis sáhtii dan doaimmahit stáhtadoalli – mii lei Gonagasa báikkálaš ovddasteaddji Norggas.

Gaskal 1815 ja 1905 rabai Gonagas ieš Stuoradikki 23 geardde, ja Ruvdnaprinsa doaimmahii dán allaáiggálaš doaimma viđa geardde.

Gonagas Oscar I lei vuosttaš gonagas guhte logai Truvdnosártni dárogillii. Dat dáhpáhuvai golggotmánu 10. beaivvi 1845,  ja dan rájes lea sárdni lohkkojuvvon dárogillii. Gitta Vuođđolága rievdadeami rádjái 1990, lei maid Gonagas guhte giddii Stuoradikki.

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas