Njuike váldosisdollui

Nobela ráfibálkkašupmi 2017

Odne lei ráfibálkkašumi addima allaáiggálaš lágideapmi Oslo Ráđđeviesus. Gonagasbárra ja Ruvdnaprinsabárra ledje sin searvvis geat besse muosáhit go organisašuvdna Internašuvnnalaš kampánja atomavearjjuid vuostá oaččui ráfibálkkašumi.

10.12.2017

Organisašuvdna oažžu bálkkašumi dan dihte go leat bargan deattuhit dan makkár hirpmus humaniteara váikkuhusaid atomavearjjuid geavaheapmi juohke oktavuođas boahtá dagahit, ja dan ovddas go leat dihkkadan geainnu dan guvlui ahte oažžut áigái traktáhttii nannejuvvon gildosa diekkár vearjjuid geavaheapmái.

Organisašuvdna oažžu bálkkašumi dan dihte go leat bargan deattuhit dan makkár hirpmus humaniteara váikkuhusaid atomavearjjuid geavaheapmi juohke oktavuođas boahtá dagahit, ja dan ovddas go leat dihkkadan geainnu dan guvlui ahte oažžut áigái traktáhttii nannejuvvon gildosa diekkár vearjjuid geavaheapmái.

 Nie čoahkkáigesii Nobellávdegoddi dán mot sii leat ákkastallan dán jagi juohkima.

Allaáiggálaš seremoniija

Árbevieru mielde lágiduvvui bálkkašumi addin allaáiggálaš seremoniijain Oslo Ráđđeviesu feastasálas. Nobellávdegotti jođiheaddji, Berit Reiss-Andersen, presenterii dán jagi vuoiti ja almmuhii lávdegotti ákkastallama, mii leat vuođđun dasa go lávdegoddi mearridii addit ráfibálkkašumi Internašuvnnalaš kampánjii oažžut áigái atomavearjjuid gildosa (ICAN).

Ákkastallamiin daddjojuvvo earet eará:

"ICAN lea ii-stáhtalaš organisašuvnnaid máilmmiviidosaš  ovttastupmi mas leat mielde birrasii 100 riikka. Ovttastupmi lea leamaš ovddosduvdi oažžut máilmmi stáhtaid geatnegáhttit iežaset ovttasbargat buot áššáiguoskevaš beroštumiiguin dainna ulbmiliin ahte čalmmustahttit, gieldit ja billistit máilmmi atomavearjjuid. Dán rádjái leat 127 stáhta váldán badjelasaset diekkár geatnegasvuođa, mii gohčoduvvo "Humaniteara lokten"".
Nobellávdegotti jođiheaddji, Berit Reiss-Andersen,  čilgii Nobela ráfibálkkašumi 2017 juohkima.

"ICAN lea dasa lassin maid leamaš njunuš siviilaservodatovddasmanni barggus ahte oažžut áigái álbmotrievttalaš atomavearjjuid gildosa.  Suoidnemánu 7. beaivvi  2017  guorrasedje 122 ON miellahttoriikkain evttohuvvon Atomavearjjuid gielddus Traktáhttii.  Dalán go 50 stáhta leat ratifiseren traktáhta, de boahtá atomavearjjuid gielddus fápmui ja šaddá álbmotrievttalaš čadnin buot riikkaide geat leat šiehtadusa bealálaččat.

Nobellávdegoddi oaidná diehttelas ahte álbmotrievttalaš gielddus ii gal iešalddis nagot billistit ovttage atomavearjju, ja ahte stáhtat main juo leat atomavearjjut dahje sin lagas lihtolaččat, eai dán rádjái leat dorjon šiehtadusa. Lávdegoddi deattuha ge dan ahte lávkkiid máilbmái gos eai gávdno atomavearjjut, fertejit leat dan guvlui ahte oažžut fárrui stáhtaid main leat atomavearjjut.  Dán jagi bálkkašupmi lea maiddái ávžžuhus dieid riikkaide ahte álggahit duođalaš šiehtadallamiid dainna ulbmiliin ahte lávkkiid mielde, dássedit ja dárkilis bearráigeahčuin duššindahkat máilmmi lagabui 15.000 atomavearjju."

Nobellávdegotti ollislaš ákkastallan gávdno go čuovvu leaŋkalisttu.

Vuostáiválddii bálkkašumi

Lei ICAN jođiheaddji Beatrice Fihn gii vuostáiválddii Ráfibálkkašumi organisašuvnna bealis.  Su fárus vuostáiváldimis lei Setsuko Thurlow, guhte 13 jahkásažžan beasai heakkas Hiroshima bombemis 1945:s. Thurlow lea leamaš okta njunušolbmuin ICAN:s juo dan rájes kampánja álggahuvvui 2007:s.

ICAN ráfibálkkašumi vuoiti jođiheaddji Beatrice Fihn, ja ICAN-aktivista, guhte beasai heakkas Hiroshima-bombemis, Setsuko Thurlow vuostáiváldiba ráfibálkkašumi Oslo Ráđđeviesus Nobellávdegotti jođiheaddjis Berit Reiss-Andersen. Govva: Terje Bendiksby / NTB Scanpix


Maŋŋá go lei ožžon Nobeldiploma ja Nobelmedálja, doalai bálkkašumi vuoiti iežas Nobellogaldallama – mii lei garra ávžžuhus buot máilmmi našuvnnaide ahte gieldit atomavearjjuid.

Maiddái guovttes earát geat beasaiga heakkas Hiroshimas,, Terumi Tanaka, Nagasakis eret ja Toshiki Fujimori, Hiroshimas eret, leigga guossin otná seremoniijas.

Audiensa

Ovdalaččas odne vuostáiválddii Gonagas Majestehta Beatrice Fihn  audienssas Gonagaslaš šloahtas. Ráfibálkkašumi vuoiti mielde lei Nobellávdegotti sadjásašjođiheaddji Henrik Syse. Sihke Majestehta Dronnet ja Ruvdnaprinsabárra ledje audienssas fárus.

ICAN ráfibálkkašumi vuoiti jođiheaddji, Beatrice Fihn, audienssas Šloahtas. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva


Save the Children’s Peace Prize Party

Redd Barna ráfibálkkašumifeasta lea leamaš oassin Ráfibálkkašumi almmolaš prográmmas 1997 rájes. Dán jagaš feastalávdegottis ledje mielde guoktenuppelohkái čihččet luohkkálačča Kampen, Vålerenga ja Sagene skuvllain, ja sii stivrejedje lágideami, mii bisttii diimmu, Nobela ráfiguovddážis. Máŋga čuođi máná ledje sálas, ja gussiid searvvis lei maid Ruvdnaprinseassa Mette-Marit, gean fárus leigga sihke Prinseassa Ingrid Alexandra ja Prinsa Sverre Magnus.

Dovddus artisttat hábmejedje musihkkarámma  mánáid ja ráfibálkkašumi vuoiti ságastallamii, gean sii jearahalle lávddis. Beatrice Fihn oaččui maid mánáid nieguid. Dat  ledje čanastuvvon dan ovtta sáhkii «allet boaldde min  nieguid», ja daid lohke jitnosit lávddi alde odne.

Feasta streamejuvvui, vai skuvlaluohkát ja earát miehtá riikka besse čuovvut dan njuolga.

Bankeahtta eahkes

Eahkes lea bankeahtta gudnin ráfibálkkašumi vuittiide. Sihke Gonagasbárra ja Ruvdnaprinsabárra leat bankeahtas Grand Hoteallas Oslos.

Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa leaba maid mielde ihttin, árbevirolaš Nobelkonsearttas Telenor Arenas. NRK sádde konseartta njuolggosáttan, gosa bohtet muhtun máilmmi stuorámus artisttain gudnijahttit ráfibálkkašumi vuoiti.

 

 

Guoskevaš leaŋkkat

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas