Hopp til hovedinnhold

Viessoekonomasekšuvdna

Viessoekonomasekšuvnna váldobargu lea doalahit ortnegis Gonagaslaš šloahta ja daid eará gonagasopmodagaid. Sekšuvnna bargun lea veahkehit lágidit ja čađahit smávit ja stuorát lágidemiid, ja doaimmahit čorgenbarggu lágidemiid maŋŋil – dat sáhttá leat unnimus čoahkkimiid rájes gitta gállamállásiidda ja stáhtaguossástallamiidda.

Sekšuvdna doaimmaha viiddis čorgenbargguid. Dasa lassin veahkeha sekšuvdna ordnet seaŋggaid, lágidit ja čiŋahit bevddiid ja čuožžut bivttaslanjas. Stuorát lágidemiin veahkeha sekšuvdna Šloahta gussiid gávdnat rievttes sadjái.

Lieđđečiŋaheapmi

Sekšuvnnas barget lieđđečiŋaheaddjit. Sin bargun lea čiŋahit bevddiid ja sálaid gállamállásiidda, almmolaš lunššaide ja eará stuorát doaluide. Sin ovddasvástádus lea maid liđiiguin čiŋahit Gonagasbára ja Ruvdnaprinsabára priváhta opmodagaid.

Lieđđečiŋaheaddjit gullet Viessoekonomasekšuvdnii. Govva: Mona Nordøy

Antikváralaš buhtisindoallan

Dat ollu dološ árvodávvirat mat leat Gonagaslaš šloahtas, dahket Šloahta ealli dávvirvuorkán mii mielddisbuktá earenoamáš gáibádusaid buhtisindoallamii ja áimmahuššamii. Viessoekonomasekšuvdna deattuha dan ahte sii galget čađat háhkat lassi gelbbolašvuođa mii guoská antikváralaš  buhtisindoallamii.

Iežaset bassandoaibma

Šloahtas leat sierra bivttasbassan lanjat. Doppe basset, rullejit ja deddet buot Šloahta ja eará gonagaslaš gárdimiid tøjjadiŋggaid. Dohko bohtet sihke biktasat, servieahtat ja seaŋgagávnniid olggožat, uniforpmat ja gállabeavdeliinnit.

Šloahta iežas bassanlanjain basset, rullejit ja deddet liidnediŋggaid. Govva: Mona Nordøy.

Organiseren

Sekšuvdna gullá Gonagaslaš dállodollui ja dan jođiha viessoekonoma Michelle Engen Mathisen.

Buot dán sekšuvnna bargiid bargobáiki lea Gonagaslaš šloahtta, ja dasa lassin maid Gonagasskiipa ja eará priváhta j

19.02.2019

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas