Lihkku beivviin!
Árbevieru mielde lea Gonagasbearaš Šloahttabalkoŋggas dearvvaheamen mánáidtoga Oslos.
Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet ja Ruvdnaprinsabearaš bohte balkoŋgii veaháš ovdalaš bealoktanuppelogi, go mánáidtoga lahkonii Šloahttašilljui.
Ovdalaččas odne vuostáiválddii Ruvdnaprinsabearaš Askera mánáidtoga Skaugum olggobealde.
Tåsen, Ila ja Vetland skuvllat vácce ovddemusas dán jagi toga. Dan gudni ožžot dat skuvllat geain lea jorbajagi ávvudeapmi, ja dán jagi ávvuda Tåsen skuvla 100 jagi.
Gardemusihkka loahpahii ávvudeami.
Historjá
Gonagas Haakon ja Dronnet Maud ásaheigga 1906:s dan árbevieru ahte dearvvahit mánáidtoga Oslos Šloahttabálkoŋggas. Dan rájes leat sii čuvvon dien árbevieru čađat, earret 1910:s dalle go Dronnet Mauda áhčči, eŋgelas Gonagas Edward hávdáduvvui, ja soahtejagiid 1940-1944.
Dál lea miessemánu 17. beaivi ja mánáidtoga goasii seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš. Sáhtát lohkat eambbo miessemánu 17.beaivvi ávvudeami birra go čuovvut njuolaid duos olgešbealde.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.
Nobel ráfibálkkašumi geigejupmi 2023
Sotnabeaivve válddiiga 17-jahkásaš jumešguovttos Kiana ja Ali Rahmani vuostá Nobel ráfibálkkašumi mii dán jagi juhkkojuvvui sudno eadnái, Narges Mohammadi. Gonagasbárra ja Ruvdnaprinsabárra čuvvo allamenolaš seremoniija Oslo ráđđeviesus.