Njuike sisdollui

Ruvdnaprinseassa Mette-Marita biografiija

Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinseassa Mette-Marit riegádii Kristiansandas borgemánu 19. beaivvi 1973. Son náitalii Gonagaslaš Allavuođain Ruvdnaprinsa Haakoniin borgemánu 25. beaivvi 2001 ja son šattai de Norgga ruvdnaprinseassan.

Mette-Marit Tjessem Høiby bajásšattai Vågsbygdas Kristiansanddas nuoramussan njealji mánás. Son lea Marit Tjessem (riegádan 1937) ja Sven Olaf Bjarte Høiby (1936–2007) nieida.

Su ja Ruvdnaprinsa Haakona lohpádallan almmuhuvvui juovlamánu 1. beaivvi 2000. Borgemánu 25. beaivvi 2001 náitalii ruvdnaprinsabárra Oslo duopmogirkus. Juovlamánus 2003:s fárrii Norgga ođđa Ruvdnaprinsabárra Skaugumii Askeris.

Ruvdnaprinseassa Mette-Maritis leat golbma máná: Marius Borg Høiby, Gonagaslaš Allavuohta Prinseassa Ingrid Alexandra ja Prinsa Sverre Magnus.

Ruvdnaprinsa Haakon bidjá náittossuorbmasa Ruvdnaprinseassa Mette-Marit surbmii.Govven: Bjørn Sigurdsøn / NTB
Ruvdnaprinseassa Mette-Marit boahtá Handelshøyskolen BI:ai go oahppu álggahuvvo jagis 2008 .Govven: Cornelius Poppe / NTB

Ruvdnaprinseassa Mette-Marita oahppu

Oahppu

Ruvdnaprinseassa čađahii artium Kristiansand Katedrálakuvllas 1994:s. Gymnásaáiggis lei Ruvdnaprinseassa jagi lonohallanstudeantan Wangaratta High Schoolas Australias.

Maŋŋil joatkkaskuvlla, lea Ruvdnaprinseassa čađahan kemiija ja IKT eksámeniid Agder Universitehtas (ovdalaš Høgskolen i Agder). Gaskkal 2000-2002 čađahii son eksámeniid fágain Livssyn og Etikk ( Eallinoaidnu ja Etihkka) ja Anvendt etikk (Anihahtti etihkka) historjáfilosofalaš fakultehtas, Oslo Universitehtas.

2003 giđa lei Ruvdnaprinseassa studeremin School of Oriental and African studies (SOAS), London Universitehtas. Doppe son čađahii Development-Experience, Theories of Development, HIV/AIDS and Development ja The Global Refugee Crisis eksámeniid. Ruvdnaprinseassa lei Noradis hospitántan golbma mánu, gos son earenoamážit čalmmustahtii hiv/aids áššiid.

Ruvdnaprinseassa čađahii mastergráda jođiheamis 2012 čavčča Handelshøyskolen BI:as.

Ruvdnaprinseassa Mette-Marit 2010. Govven: Sølve Sundsbø / Gonagaslaš hoavva
Ruvdnaprinseassa Mette-Marit 2010. Govven: Sølve Sundsbø / Gonagaslaš hoavva
Ruvdnaprinseassa Mette-Marit 2004 Govven: Jo Michael, Gonagaslaš hoavva
Ruvdnaprinseassa Mette-Marit 2004. Govva: Jo Michael, Gonagaslaš hoavva
Mette-Marit Tjessem Høiby 13 jagi. Govven: Gonagaslaš hoavva
Mette-Marit Tjessem Høiby 7 jagi. Govven: Gonagaslaš hoavva
Mette-Marit Tjessem Høiby 3 jagi. Govven: Gonagaslaš hoavva
Mette-Marit Tjessem Høiby 1 jagi. Govven: Gonagaslaš hoavva

Astoáigi

Ruvdnaprinseassa Mette-Marit lohká olu, ja son liiko dáidagii, designii, filmmaide ja teáhterii. Maŋimuš jagiid lea son hirbmadit beroštišgoahtán giehtaduojis, erenoamážit čuoldin ja gođđin lea sutnje miellagiddevaš. Ruvdnaprinseassa liiko olgoeallimii luonddus, sihke geasset ja dálvet.

Ruvdnaprinsabárra ovttas beatnagiin Molly Fiskebolle ruovttus Skaugumis, Askeris. Govven: Dusan Reljin, Gonagaslaš hoavva